Looduskaitsekuul räägime võimalustest hoida ja suurendada meie kultuurmaastike elurikkust – pärandniidud, metsasaarekesed suurte põldude vahel, põõsastikud kraavide nõlvadel, need kõik pakuvad elupaika sadadele liikidele.

Meie pärandniitude taastamine ja hooldus, tolmeldajate elupaikade hoidmine ja loomine, kahjurputukaid hävitavate liikide leviku soodustamine on vaid mõned teemad, mida tahame laiemalt tutvustada.

Looduskaitsekuu algab 11. mail, emadepäeval, mis on ühtlasi looduskaitsepäev ning lõpeb sel aastal 8. juunil loodusvaatluste maratoniga.

Looduskaitsekuud hakati tähistama 1980. aastast. Enne seda tähistati 1958. aastast Eestis looduskaitsepäeva.

Tähtpäevad, millele pööratakse looduskaitsekuu jooksul tähelepanu:

  • 10. mai – maailma rändlindude päev, teemaks: „Luues linnusõbralikke linnu ja asumeid avaneb uues vahekaardis“ 
  • 22. mai – maailma elurikkuse päev avaneb uues vahekaardis, „Harmony with nature and sustainable development“
  • 24. mai – üle-euroopaline kaitsealade päev avaneb uues vahekaardis, „Üheskoos looduse heaks!“   
  • 24. mail 1909. asutas Rootsi Riigipäev korraga üheksa rahvusparki, mis olid Euroopa esimesed rahvuspargid. Kaitsealade päeva tähistatakse alates nende asutamise 90ndast aastapäevast.
  • 5. juuni – maailma keskkonnapäev

Looduskaitsekuu avamisel antakse alates 1989. aastast üle Eerik Kumari nimeline looduskaitsepreemia ning alates 2010. aastast antakse koos preemiaga üle ka looduskaitse kuldmärk.
Looduskaitsekuu avatakse pidulikult 14.mail Tallinna Loomaaias.

Looduskaitsemärgil on 3 liiki – looduskaitse kuldmärk, looduskaitse hõbemärk ning noore looduskaitsja märk.