Juba 30. aastat välja antud parima metsamajandaja tiitli pälvis Tiina Ruul Pärnumaalt. Ruul paistis hindamiskomisjonile silma oma metsa laitmatu tundmisega ning selgete tulevikuvaadetega metsanduses. Teise koha pälvis Rein Jürimäe Hiiumaalt ja kolmanda koha Peeter Änilane Tartumaalt.

“Tiina järgib oma metsa majandades eelkõige EPAs ja elu jooksul praktikaga omandatud metsakasvatustõdesid, aga ka olukorda puiduturul ja looduslikku mitmekesisust,” kirjeldas võitjat metsamajandajate konkursi žürii. Hindamiskomisjoni kuulusid 2022. aasta parim metsamajandaja Andrus Niit, Valgamaa Metsaühistu juht Atso Adson, Eesti Maaülikooli metsateadlane Kristiina Aun, KIK Eramets kontrollispetsialist Veljo Kütt ja Eesti Erametsaliidu keskkonnanõunik Mari Teesalu.

Žürii sõnul tunneb Ruul oma metsa igat sentimeetrit, on seal kõik kohad läbi käinud:  ning teab täpselt kus miski asub. “Oma metsa on aidanud Ruulil tundma õppida tema korraldatavad loodusretked,” lisas žürii. Ruuli kiideti ka elukestva õppe propageerimise eest – alles hiljuti käis ta Luua Metsanduskoolis naistele suunatud mootorsaekursustel.

Tiina Ruuli arvates tõi talle parima metsamajandaja tiitli pidev tegutsemine ja oma metsa tundmine. „Laua taga istumisest ei piisa, tegutsema peab. Oma metsaga peab olema tuttav ning teadma, mis seal toimub. Ja ei tohi karta eksida, me kõik teeme vigu,“ rääkis Ruul.

Metsanduses valitseb kõrge tase üle kogu Eesti

Metsamajandajate konkursil saavutas teise koha Rein Jürimäe Hiiumaalt, kelle puhul tõi žürii välja, et ta majandab oma metsa püsimetsana. Seetõttu raiub Jürimäe keskeltläbi igal aastal vaid nii palju, kui metsa juurde kasvab. Tunnustust pälvis ka valmidus oma kogemusi teiste metsaomanikega õppepäevadel jagada.

Kolmanda koha saavutas Peeter Änilane Tartumaalt. Änilase puhul peeti oluliseks mitmekesist metsakasutust ning selle kõrval ka metsatarkuste jagamist: viimastel aastatel on ta metsarahvapäeva raames kõiki huvilisi oma metsa kutsunud, et metsamajandamist ja oma metsa arengut lähemalt tutvustada.

Hindamiskomisjoni liikmed Mari Teesalu ja Atso Adson tõid välja, et esikolmik paistis silma oma teadlikkuse ja teadmishimu poolest.

“Nende puhul oli näha, et kõik metsas tehtud otsused on kaalutletud ja läbimõeldud, neil kõigil on olemas suur plaan ja nägemus, kuhu soovitakse jõuda. Samuti olid kõik esikolmikusse kuuluvad metsaomanikud väga avatud uutele teadmistele ja kogemustele, samuti oma kogemuste jagamisele,” lisasid nad.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta