Vanasõna ütleb, et üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Sellest on kasulik lähtuda ka siis, kui hakkad valima mõnda finantsteenust – näiteks kaalud laenuvõtmist, säästude investeerimist, II samba pensionifondi vahetamist või plaanid kindlustada kodu või auto.

Eesti Loomakaitse Seltsi moodustavad umbes 500 liiget, kellest 200 on vabatahtlikud, aktiivsemaid vabatahtlikke on umbes 50. Seltsi eestvedaja Evelyn Valtini sõnul moodustavad suurema osa toredatest õhinapõhistest tegutsejatest 25-30aastased naisterahvad. Aasta-aastalt on seltsi võimekus loomade abistamisel kasvanud. 4. veebruaril toimus Nokia kontserdimajas esmakordselt Eesti Loomakaitse Seltsi tänuüritus, millel võeti kokku senitehtud tegemised, tänati usinamaid vabatahtlikke ning koostööpartnereid.

Minu ema ja isa tutvusid rahvatantsurühmas. Nii mina kui mu õde on tantsupisikuga nakatunud. Ühe oma onutütrega olen mitu aastat tantsinud samas naisrühmas. Tema tütre ja teise onutütrega olen veetnud suurema osa parimatest suvedest maakodus. Sealsamas kohtuvad igal nädalalõpul teisedki sugulased. Nii sagedase suhtlemise peale soetavad mõned suguvõsad ühisvara, mõned jõuavad tülidenigi, aga Kivinukkide suguvõsa tegi hoopis naisrahvatantsurühma.

Lääne prefektuuri haldusala esimese üldkasuliku töö tunnid määrati korduvalt pliiakude ebaseadusliku käitlemisega tegelenud 29-aastasele Pärnumaa mehele.

Eesti rannikumeres läbi viidud operatiivseire andmeil on halvim on veekvaliteet Haapsalu lahes, kus ökoloogilise seisundi klass on “väga halb”. Selleks, et Haapsalu lahest ülevaadet saada ja satelliitide kaudu meres toimuvat kirjeldada - kus midagi elab, milline on erinevate piirkondade liigiline mitmekesisus, milline on mere seisund - ühildavad Jonne Kotta ja tema kolleegid oma uurimistöös kaugseire ja merebioloogia meetodid.

Keskkonnainspektsiooni 2011. aasta kokkuvõte näitab, et keskkonnarikkumiste arv on aastaga vähenenud. Kui 2010. aastal registreeriti üle Eesti 2607 keskkonnaalast õigusrikkumist, siis  2011. aastal tuli rikkumisi kokku 2326.

Maa-ameti geoloogia kaardirakendusse lisandusid digitaalsed geoloogilised teemakaardid kolme baaskaardi lehe - Tapa, Kohila ja Võru - kohta. Tapa lehe jaoks valmisid maavarade, hüdrogeoloogia ja põhjavee kaitstuse kaart, Kohila lehele aluspõhja geoloogia, aluspõhja reljeefi ja pinnakatte paksuse kaart ning Võru piirkonna kohta pinnakatte geoloogiline kaart.