Neljapäeval, 6. märtsil sai alguse ettevõtjatele mõeldud keskkonnaseminaride sari „Kuidas jääda ellu üha karmistuvates tingimustes“. Esimesel seminaril arutleti, kas ettevõtja tegutsemisvabaduse piiramine riigi poolt võib viia ettevõtte pankrotini.

Seminari avasõnad lausus keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Minister polnud rahul hoiakutega, milles üritatakse keskkonda ja ettevõtlust vastandada.

Keit Pentus-Rosimannus: "Keskkonnanõuded, reeglid, riiklikud kaitsealad, need võiks olla olemata. Ideaalne olukord oleks selline, kui me ei pea käskude ja keeldudega uusi kaitsealasid moodustama ja keskkonnahoid oleks igaühe loomulik hoiak. Me liigume kukesammudega sellise olukorra suunas, kuid selles on meil kõigil oma roll. Ettevõtlus ei ole keskkonna vaenlane, vaid osa loodusest."

Minister rääkis veel keskkonnatasude eesmärgist.  Saastetasude esmane roll on koguda raha ressursside kasutamise eest riigile, et riik saaks toimida riigina. Teiseks on saastetasude eesmärk suunata ühiskonda käituma ilma täiendavate reeglite kehtestamiseta selles suunas, kuhu me seda ühiskonda liikumas näha tahame.

Keskkonnatasude eesmärk ei peaks olema segada ettevõtlust, kuid ettevõtlus peaks kohanduma keskkonna nõuetega. "Eesti põhimõte on olnud, et me maksustame vähem seda mida me rohkem näha tahame, töötegemist, ja rohkem seda, mida me vähem näha tahame, ehk saastamist," leidis minister.

Keskkonnanõuded peaks olema pikalt ette teada ja ennem läbi arutatud selle sektoriga, keda see otseselt puudutab.

Järgnevas seminariosas rääkis Keskkonnaministeeriumi kantsler Andres Talijärv keskkonna mõjutamise meetoditest. 

Kaja Peterson Säästva Eesti Instituudist tutvustas keskkonnateemalisi otsuseid vastu võtvaid keskkonnaaorganisatsioone ja nende pädevusi Eestis ja rahvusvahelisel tasandil.

Hannes Veinla, keskkonnaõiguse dotsent Tartu Ülikoolist, kirjeldas köitvalt ja humoorikalt keskkonnaõigust laiemas plaanis. Ta tõi välja, et keskkonnaõigus peab olema kõigile arusaadav, mitte "Lindude keel" - ainult juristidele mõistetav tekst.

Taimar Ala Keskkonnaametist tutvustas keskkonnakasutuse reguleerimise vahendeid.

Mirjam Vili, seminari üks korraldajatest advokaadibüroost Glimstedt, kirjeldas AS Steri näitel olukorda, kus riiklik reguleerimine võis viia ettevõtte pankrotini, hilisemalt alustas samas kohas samal alal tegevust uus ettevõte, riigil tuli aga maksta pankrottiläinud ettevõttele hüvitist üle 176 000 euro.

Jane Paju, Molycorp Silmet AS teadus ja arendusdirektor, tutvustas üheks Eesti tööstuse kroonijuveeliks kutsutava ettevõtte toodangut ja keskkonnakasutust. Ta kirjeldas ettevõtte pidevat tegevust keskkonnalubade taotlemise alal.

Järgmine seminar leiab aset Keskkonnaministeeriumis 3. aprillil. Seminaril "Kuidas seista oma huvide eest?" otsitakse vastust küsimustele, kui kiiresti on võimalik seadust muuta. Kas ettevõtja ise võib saada seaduseparandajaks? Kes vastutab haldusorgani rikkumiste eest ja kes hüvitab kahju?

Rohkem infot jätkuva keskkonnaseminaride sarja ja registreerumise vormi leiab siit.

Sarnased artiklid