Vanadel inimestel on tohutu elukogemus. Nad on olnud pealtnägijad mitmele riigikorrale, sõjale, küüditamistele, vaesusele, ebausaldusväärsele meediale, samas ka rõõmule ja teistmoodi tarbimisele. Eakad inimesed räägivad meelsasti oma nooruspõlve suhtlustavadest, neile osaks saanud õnnest ja õnnetustest. Nad jagavad meelsasti oma oskuseid ja neid teadmisi tasub talletada.

Eakatelt inimestelt on mõtet küsida, kuidas oli elu siis, kui nemad oli noored. Küsige ka, millised olid tollal kõige põletavamad probleemid ja kuidas nendest üle saadi. Väga põnevaid vastuseid saab ka küsimustele, mida aastate eest söödi ja kuidas oma tervise eest hoolitseti. Kindlasti on mõtet rääkida ka kooliharidusest ja pereloomise tavadest. Te võite läbi nende vestluste avastada enda jaoks täiesti tundmatud elustiilid.

Suhtlemine endast oluliselt vanemate inimestega aitab laiendada maailmapilti. Te võite kogeda põlvkondadevahelist teineteisemõistmist.  Te võite jõuda järeldusele, et eakam vestluskaaslane on olnud väga nutikas ja tulnud toime olukordades, milles teie ise oleksite olnud kimbatuses.

Selline vestlus pakub ka eakale inimesele päris palju. Sageli on vanainimeste sõbrad ja lähedased sugulased surnud. Neil lihtsalt ei ole kellegagi suhelda. Üksindus muudabki paljud vanainimesed pahuraks.