Keegi mees otsis ideaalset kohta kus tal oleks hea olla. Ta otsis väga kaua ja lõpuks leidiski ühel kaugel maal koha, kus ta ennast hästi tundis.

Peame oma loodusreiside korraldamisel väga oluliseks koostööd kohaliku kogukonnaga. Vahetu kogemus, mille külastaja saab ehedal talupiknikul maainimesega juttu ajades ja temalt käsitööd või aiasaadusi ostes, ei ole võrreldav ühegi gurmeerestorani lõunaga. Tõeliselt hea reisi järgselt jääb südamesse soe tunne kõigile – retkejuht-looduse vahendaja ei loe minuteid ja tunde, külastaja hoomab, et sai kohalikuga suheldes killukese ka vastu anda ja kohalik tunneb end seeläbi väärtuslikuna, korraldajale öeldud siirad tänusõnad tekitavad aga tunde, mida tahaks tulevikus ikka ja jälle kogeda...

Marika Mann / Estonian Nature Tours

Kui tihti otsustavad inimesed kogu oma maise vara maha müüa ja asuda jalgrattaga ümbermaailmareisile? Mitte just eriti tihti, eks?

Looduse toimimise aluseks on lihtne seadus – eluks vajalikud toitained on pidevas ringluses. Ühe organismi tegevusest tekkinud jäätmed on teise toit. Niiviisi ei lähe midagi kaotsi ja säilib tasakaal. Suurem osa tänasest industriaalühiskonnast toimib aga seda seadust eirates, kiskudes maapõuest välja piiramatul hulgal loodusvarasid ning muutes need lühikese aja jooksul jäätmeteks. Õnneks leidub seesugusele “hällist hauani” tootmismudelile ka alternatiive. Üheks näiteks on ökoloogiline tootmispark Kalundborgis, Taanis.

Eesti randa loksuv Läänemeri usutakse täna olevat maailma kõige saastunum meri. Selle põhjuseks on nii Läänemere aeglane veevahetus kui ka Läänemere tasakaalu mõjutav inimtegevus.

Kividel on täiesti oma võnge. Mõneti on nad nagu arvutid, millesse on salvestatud planeedi vaimne ajalugu, kõik kogutud ja ka kogumata tarkus. Nad kõnelevad meiega iidsete aegade sõnadeta keeles. Oma liikumisest ja paigal- või kohalolekust. Ja ka meil on võimalik nendega kõneleda ning suhestuda.

Lisaks Manhattanile leidub huvitavaid inimkogukondi ka Eestis: Tallinna Vanalinna Voorimehe 5 majja kogunenud elav seltskond on koondunud küll põhiliselt muusikalise- kui ökokogukondliku huvi põhjal, kuid nende eluviis meenutab looduslikke kooslusi või elu rakus: iga osa toetab teineteist, kõik on omavahel seotud. Ning nad on õnnelikud!!!

Autodest pungil tänavad tipptundidel on kõigile linnainimestele tuttav ja ühtviisi ahastusseviiv pilt. Kuid millised on siis alternatiivid? Ühe näite leiame Stockholmist.

Kevadel, koos emaga aiamaal peenraid tegemas, mis on üks aiatööde paremaid aegu üldse.

Kollektsioon Re Use on moedisainer Reet Ausi ja Tallinna Uuskasutuskeskuse koostööprojekt, mis on sündinud vajadusest leida lahendus kuhjuvatele tekstiilijäätmetele.

Looduse Omnibuss on lihtne ja loomulik ettevõtmine. Sõidab pea igal nädalavahetusel laupäeviti-pühapäeviti Rahvusraamatukogu eest välja, mööda Eestit ringi ning tuleb reeglina õhtuks tagasi. Niimoodi läbi aasta ja nüüd juba seitsmendat aastat järjest.

Haanjamaa ehk kohalikus keeles Haanimaa mägede ja orgude vahel võib terasema silmavaatega rändaja kohata veidi teistmoodi mõtlemisega mehi. Linane rõivas seljas, karuselt kõlav haani keel suus. Eks igaühel neist ole siin ilmas ikka oma asi ajada, aga ühist on neil rohkem kui esmapilgul paistab. Kes nad on ja mida teevad?

Ta on alati meie kohal. Ta on lõputu ja sügav. Ja samas on ta siinsamas meie südames. Tähed on nagu meie südame sillerdus taevalaotuses. Tõeline kosmos ongi meie sees! Lõputud universumid. Erinevate kujudega.

Paljud juhtivteadlased ja bioloogid on tänaseks seisukohal, et elame kuuendal üleilmsel liikide hävingu ajastul. Kui eelmise viie puhul olid peapõhjuseks geoloogilised protsessid (maalaamade liikumine ja vulkaanipursked), ulatuslik kliimamuutus või kokkupõrge meteoriidiga, siis nüüd on selleks inimene ise.

Kui sa istutad seemne maha, siis see võib näida nagu ükskõik milline teine - pruun ja ära kuivanud ning paistab olevat ilma elujõuta. Sellest hoolimata paned sa seemne mulda kindla tundega ning see hakkabki õigel ajal kasvama.

Kodusolemine on üks igavesti tore asi. Saab toimetada oma asjadega ja vaikselt nokitseda. Päeva lõpuks on iseendaga nii põnev, et välja ei tahakski minna. Ka iseenda seest.

Läheks kusagile loodusesse. Nii on arvatavasti mõelnud paljud linnas elavad inimesed. Looduse all peetakse siis silmas näiteks Soomaad, Matsalu luhtasid, Muraka raba, Kõrvemaa metsi ja teisi kohti, kus võib leida rahu ja näha teisi elukaid oma toimetuste juures.

Kasu- ehk mihklipäev tähistab sügise algust. Tormas on kõneldud, et kasupäeval võisid lapsed viimast korda paljajalu õues joosta – järgmisel päeval pidi algama sügis.

Andmises ja jagamises on peidus „elumahlad“. Iga inimene on kingitus või teistmoodi öeldes and. And sellele maailmale – iseendale ja teistele. Meist igaüks on sündinud siia ilma erilise ja unikaalsena ning meist igaühes on peidus täiesti erilised anded, mida ainult meie oleme võimelised maailmaga jagama. Kui me ei leia üles, ei taasavasta oma unikaalseid ja erilisi ande, siis jääb maailma selle koha peale auk.

Tervislikult elada õnnestub kõige paremini pere ja sõpruskonna ühisjõul. Kui tervislikud harjumused võetakse omaks juba lapsena, jäävad nad enamasti püsima kogu eluks.