Hästi jutustatud lood ühendavad
Kui soovid eneses peituva geeniusega igapäevaselt kontaktis olla, suhtle inimestega. Kui sul on tarvis teisi veenda, unusta Powerpoint slaidid ja jutusta üks hea lugu!
Talihari on läbi. Liigume kevade poole. Värskelt on veel meeles aastavahetusega kaasnenud elevus. Kuusk, ehted, õnnitluskaardid ja muud rituaalid. Üheks neist tavadest on hoonete kaunistamine. Viljandi Huvikool on andnud teada, et valmistub elektrilisi kaunistusi kogudes juba järgmiseks aastavahetuseks. Ettevalmistused käivad keskkonnahoidlikult. Bioneer uuris Peep Tobrelutsu käest, mida huvikoolis plaanitakse.
Me elame klikkide ajastul. Me elame suuresti kollase ajakirjanduse ajastul. Klikke aitavad koguda kõige paremini pealkirjad, mis on sõnastatud erakordselt või siis puudutavad inimeste taluvuse piire või õhutavad eelarvamusi.
Mind on juba pikka aega painanud küsimus, et kuhu kõik lapsed külmade saabudes kaovad. Lapsed ei lenda ju lõunamaale, samuti ei saa nad kõik olla haiged, trennis või lasteaias.
Töö vabatahtlikuna ei ole võib-olla Eestis veel nii igapäevane kui teistes Euroopa riikides, kuid see ei ole enam ka midagi ebatavalist või haruldast.
Eesti Päevalehes 9. jaanuaril 2012 ilmunud Dannar Leitmaa artikkel „Probleemsed lapsed vajavad aastate kaupa teraapiat, riik aga seda tagada ei suuda“ tõstatas hulga probleeme ja kirjeldas mitmeid kahetsusväärseid juhtumeid seoses probleemsete lastega. Nõustun artikli autori ja seal sõna võtnud inimestega, et lapsed vajavad abi. Samas ei saa ma nõustuda väitega, et meil pole võimalusi laste abistamiseks. On ikka.
Kui sul on midagi olulist vaja korda saata, kutsu appi andekad inimesed. Esmalt õpi, kuidas neilt jah-sõna saada...
Loe edasi...Washingtoni metroojaamas ühel külmal jaanuari hommikul 2007. aastal mängis üks mees viiulil Bachi kuut lugu. Temast möödus jaamas sel ajal umbes 2000 inimest, enamus neist läks tööle.
Loe edasi..."Täna sööme komme, homme sööme komme, aga mina valin edaspidi midagi tervislikumat kommi asemel“, võtab oma jõulueelse eksperimendi kokku Bioneeri vabatahtlik Helery Homutov.
Audentese erakooli bioloogiaõpetaja Külli Relve on Tartu Ülikooli lõpetanud bioloogina. Aastaid töötas ta ringijuhi, metoodiku ja osakonnajuhatajana Eesti Noorte Loodusmajas, andes kõrvalt eri koolides loodusõpet. Läbi aastate on olnud tuhandeid lapsi ja noori, kellesse Külli Relve on süstinud huvi looduse vastu.
Loe edasi...Eestis on umbes 1500 last, kelle vanemad on loobunud nende kasvatamisest. Põhjuseid on mitmeid: olgu see siis meelemürk, mis hägustab täiskasvanu vastutustunnet; haigus, mis ei võimalda oma last hooldada või õnnetused, mis on võtnud lastelt vanemad. Ükskõik, milline see põhjus ka on, ei ole laps selles süüdi ja tema ei saa vastutada täiskasvanute tegude eest. Kui laps on ilma jäänud oma vanemate hoolitsusest, siis hingehaavad on visad paranema ja lapsed vajavad järjepidevat toetust.
On keegi juhtunud hommikuti Tallinnas liiklusvoogu jälgima? Mööda laia teed voorib mitmes reas katkematu, veidi ärritunud autode vool, igaühes üks inimene, harva kaks. Sõitjate pilgud on pööratud ühes suunas ja oma kummituslikul ilmel tundub see veidi õudne. Vaevalt, et nad üksteist üldse tähele panevad või oma sihile mõtlevad, eesmärk on püsida voolus, kuni on õige hetk mõnele haruteele ära pöörata.
Ennenägematud tormid, tornaadod, uputused ja põuad panevad lõpu kahtlustele globaalse kliima muutmise kohta. Arktika sulab, lastes õhku veelgi rohkem soojenemist soodustavaid gaase. Teadlikud inimesed üritavad vähendada CO2 heiteid atmosfääri, kaitsta metsi ja istutada noori puid, kuid kas on olemas üks teine kliima- ja keskkonnaohustaja, millest paljud tublid aktivistid ei ole isegi teadlikud?
Loe edasi...21. sajandi algul seisab meie ees hirmutav probleemide kogum: ülemaailmne finantskriis oma majanduslike kui ka sotsiaalsete tagajärgedega, kahanev energiavaru, vähenev bioloogiline mitmekesisus ning kliimamuutus, mis mõjutab toiduga kindlustatust ja terviseriske. Ainult säästva arengu põhimõtete järgi elades saame võimaldada tulevastele põlvedele vähemalt samaväärset elukvaliteeti, kui on meil.
Loe edasi...Elades kui orav rattas, olles sõltuvuses tööst, pangalaenust ja teiste soovidest ning selle kõigega rahulolematu, on raske mõista, millist elu tegelikult tahaks. Ansambli Indigolapsed maailmarändurist laulukirjutaja Tom Valsberg soovib, et Eesti inimesed jõuaksid selleni, mida nad südames tahavad ja tegemisteni, mis neile tõeliselt korda lähevad.
Küsimusele, kuidas sõnastada kodanikuajakirjandust, leidub mitmeid nägemusi, kuid peavoolumeedia osas olid 4. novembril Võrumaal toimunud Eesti esimesel kodanikuajakirjanduse konverentsil „Kas iga kodanik võib olla ajakirjanik!?“ osalenud ühel nõul – ajakirjandus ei paku enam seda, mida kodanikud sellelt ootavad. Ajakirjanduse piirid hägustuvad, see ei kirjuta asjadest, millest võiks kirjutada ega kaasa tavakodanikke.
Loe edasi...Eelmisel nädalal sai hoo sisse regionaalministri algatatud pilootptogramm professionaalidest vabatahtlike kaasamiseks vabaühendustes. Programmi eesmärgiks on tõsta kodanikuühenduste tegutsemisvõimekust ja elujõulisust
Loe edasi...Õnn ei ole peidus aastate pärast saabuvates tulemustes, tulevastes suhetes või teiste arvamuses.
Filmifestivalide PÖFF ja Tartuff vabatahtliku Edgar Prassi meelest ei saa olla vabatahtlik musta töö ärategija, kuid õigel kohtlemisel võib ta teha kvaliteetsemat tööd kui palgaline abilinegi.
Loe edasi...Eesti Rohelise Liikumise vabatahtlikud toovad Bioneeri lugejateni ajakirjas Network News ilmunud intervjuu Darek Urbaniakiga, kes on liikumise Friends of the Earth Europe liige ja tõrvaliivade kasutuselevõtu vastu võitleja.
Loe edasi...
Otsi antud rubriigist
