Päev unistuste jagamise majas
Eestimaa südames on pisike küla nimega Koordi. Koordis elati tavapärast elu – heina tehti järjest vähem, noored kippusid mujale ja linnaga ühendust pidava bussi graafik haihtus pea olematuks. Mingil hetkel see kõik muutus. Erinevaid radu pidi tulid külasse uued asukad, nende seas ka Aluste pere. Koordis hakkasid kerkima põhumajad ning kohalike keelepruuki jõudsid uued terminid nagu "ökoloogiline ehitus" ja "hobuteraapia".
Loe edasi...Me soovime pidevalt teistele õnne - küll sünnipäevaks, abiellumise puhul, lapse sündides... Aga kas me tegelikult ka mõtleme selle sõna taha, määratleme õnne? Mida me tegelikult mõtleme õnne all ja mida soovime teisele?
Loe edasi...Mullu märtsist korraldab Jaan Tõnissoni Instituut kolmeaastast projekti, mille eesmärk tutvustada Afganistani Eestis ja luua kontakte kahe riigi koolide vahel. Projekti mootorit ja hinge MAARI ROSSi usutles Mari Kodres.
Loe edasi...Inimeste maailm on alati toiminud läbi lugude ja teeb seda siiani. Inimteadvus vajab mingit lugu, milles elatakse ja mis inimese elu sõna otseses mõttes koos hoiab. Kui lugu on segane või poolik, siis kipub seda olema ka tegelik elu. Tervikliku loota inimene otsibki pidevalt oma kohta siin maailmas ja tänapäeval teeme seda vist peaaegu kõik. Uus lugu on sündimas, tema piirjooned on näha, kuid ometi oleme segaduses.
Loe edasi...Lilleoru Koolituskeskuse rajaja ja koolitusjuht Ingvar Villido on tegelenud praktilise eneseuurimise ja -arendamisega üle 20 aasta. Juba üle viieteistkümne aasta annab ta nii Lilleorus kui ka mujal Eestis inimestele edasi elukvaliteeti muutvaid praktilisi teadmisi.
Loe edasi...Vabatahtlik on naljakas sõna. Selle järgi oleks enamus tegevusi ja töid, mis inimene ette võtab, justkui pealesunnitud. Ainult siis, kui tööd tehakse ilma palgata, mõnes vaesemas riigis või kehvemas olukorras inimestega, on see väärt nimetamist vabast tahtest tulenevaks. Mulle tundub selline piiratus üsna ahistav.
Loe edasi...
Sündmused 2010.aasta esimesel poolaastal annavad meile kõigile mõtlemisainet. Loodus pakub jätkuvalt ootamatusi ja meie tehnoloogilised lahendused ei ole eriolukordadeks piisavad. Seda kogesid omal nahal ka eestlased, kes Islandi vulkaani tuhapilve tõttu koju ei pääsenud või sõidud sõitmata jäid. Naftakatastroof Mehhiko lahes aga on puhtalt inimese enda kätetöö.
Loe edasi...
Tänavusele talgupäevale vaatab analüüsiva pilguga tagasi – ja siis jälle edasi – Tiina Urm “Teeme ära!” meeskonnast.
Juunis kümneaastaseks saanud Poliitikauuringute Keskuse Praxis kodanikuühiskonna ja valitsemise programmi direktor ANNIKA UUDELEPP kiidab intervjuus Alari Rammole Eesti arengut ja teeb kriitikat oma lemmikteemadel nagu riigivalitsemine, avalike teenuste osutamine ja laiema visiooni puudumine.
„Tervislikkus on üsna trafaretne ja leierdatud sõna, mille taga peidavad end sageli igasugused dieedid ning loobumine kõigest maitsvast. Paljude jaoks on saanud tervislikkusest lausa hirmutav sõna, mis rikub toidu juures kogu headuse,“ ütleb Aet Trisberg, mai algul ilmunud raamatu „Maitseelamused tervise heaks“ autor, kes soovib kummutada hirmud tervislikust toitumisest kui porgandinärimisest.
Loe edasi...Vaatasin hiljuti lühianimatsiooni, mis on loodud samanimelise raamatu ”Koolibri lend” (originaalis “Flight of the Hummingbird”) tutvustamiseks ja toetamiseks. Peategelaseks on koolibri, kes kannab nokatäite kaupa vett suure metsa tulekahju kustutamiseks. Kõik teised loomad on sündmuskohalt põgenenud ning jälgivad koolibri toimetamist eemalt. Nad imestavad, et nii pisike lind püüab nii suurt tulekahju kustutada, sest sellest ei paista mingisugust kasu olevat. Loomad küsivad koolibrilt, miks ta seda teeb ja koolibri vastab, et see on midagi, mida ta oskab!
Loe edasi...MTÜ Ökomeedia asutaja Rasmus Pedanik räägib, kuidas Tartu Ülikooli ökosemiootika loengud panid idanema huvi rohelise mõtte- ning elulaadi vastu, mis viis tööle Eestimaa Looduse Fondi (ELF), siinsete esimeste ökomeediaprojektideni ja ringiga Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskusse.
„Tants on midagi enamat kui lihtsalt füüsiline liikumine. On ju suur vahe, kas inimene läheb läbi elu õlad längus ja nina maas või sirge seljaga, pea püsti. Tegelikult mõjutab kehahoid ja koordinatsioon kogu su elu. Tants aitab märgata oma kehahoiakut ja parandada elu kvaliteeti.“
“Ühelt poolt tulevad valgete riietega musketärid, teiselt poolt tulevad mustade riietega musketärid ja kui nad kokku said, hakkasid kaklema,” alustas 1984. aastal oma esimest raamatut “Musketäride raamat” viieaastane Katrin Lipp, hiljuti kaheaastaseks saanud portaali Bioneer toimetaja. Naise töö koosnes enne Bioneeri peamiselt Exceli tabelitest ning toimetajaks sattus ta tänu ökoblogi pidamisele.
Uuskasutuskeskuse vabatahtlik Pirkko Valge räägib pikemalt, mida vabatahtlikuks olemine tema jaoks tähendab ja miks tasub vabatahtlik olla.
Bioneeri vabatahtlik Terje Homutov kirjutab Kreeka meditsiiniasutustest ja sealsest suhtumisest patsientidesse.
Loe edasi...17.-20. juunil toimub Vatla mõisas neljandat korda kokkutulek ökokogukondade teemast huvitatud inimestele. Kokkutuleku üks peaesinejatest on kirjanik ja teisitimõtleja Nara Petrovič, kes on eestlastele tuntud ka Sloveenia koristusaktsiooni eestvedajana. Uurime, kes on Nara ja mida ta elust arvab.
“Kui sa paned ühe asja sisse oma südame, siis ta hakkab ise su juurde tulema. Kui teed midagi vägisi, ei tule, võid punnitada läbi paekivi seina, aga ta ei tule su juurde,” ütleb Annely Maksan, leivaküpsetamispisiku levitaja, kes pühendas üle seitsme aastat tagasi oma südame leivaküpsetamisele ning andis hiljuti sajanda leivakoolituse enda rajatud Eesti väiketootjate pood-kohvikus Krõõt.
Pealinna piiga Merit Raju nautis vaid mõni aasta tagasi veel töönarkomaani elu Eesti Posti strateegiajuhina. Nüüd jagab ta joogat õpetades ja raamatuid kirjutades organisatsioonide asemel strateegiaid hoopis inimestega.
Tuntud telenägu Elis Aunaste rääkis Bioneerile, kuidas Maailmapäeva kultuuriampsud erinevates maailma nurkades elavate inimeste elud meile lähemale toovad.
Loe edasi...
Otsi antud rubriigist
