Õnnelik saab olla vaid siis, kui otsustad endale õnnelik olemist siin ja praegu lubada. Kui ütled enda jaoks olulistele inimestele, mida sa arvad. Kui julged näidata välja sümpaatiat. Kui hakkad tegutsema. Kui suudad vajadusel vastu hakata. Kui võtad nõuks iseennast aktsepteerida kaalunumbrist, näolapist, haigustest, vastikust töökohast, ebaõnnestumistest ja teiste arvamusest hoolimata.

Õnn ei ole viisaastakuplaan. Õnn on mõtlemise ja tegutsemise küsimus. Mõnikord on see hoopis märkamise teema.

Ja õnnelik olemine ei tähenda, et sa eirad probleeme, peidad pead liiva alla ning muutud käigu pealt rumalaks. Ei, sa lahendad probleeme elades üks päev korraga. Sa tunned rõõmu väiksematest edusammudest ja otsid lahendusi. Sa elad, mitte ei oota elamist.