KAIE KASEMETS: Ühe taimetoitlase arvamus põllumajandusloomade elust (9)
Saada sõbrale
Prindi artikkel
Kaie Kasemets Eesti Loomakaitse Seltsist rääkis Bioneerile põllumajandusloomade olukorrast.
Jah, ma olen taimetoitlane. 9 aastat on sellest ajast möödas, mil otsustasin lihatooteid mitte süüa. Aga ma mäletan ka seda aega, kui ma sõin liha (sh kala). Läksin poodi, ostsin viinereid ja ei mõelnud sellele, toode koosneb ning mida või keda ma viinerit ostes toetan. Teadmatus on hea vabandus. On ju nii mugav mitte märgata ja mitte teada. Seda eriti siis, kui enda mugavus sellest sõltub. Kuigi võib tunduda, et selle kirjatüki eesmärk on propageerida taimetoitlust, siis nii see ei ole. Selle artikli eesmärgiks on jagada infot põllumajandusloomade olukorra kohta. Jagada infot, et artikli läbilugenu saaks teada sellest, millest tootjad ise rääkima ei kipu ning et tal oleks võimalus vastavalt uutele teadmistele kujundada oma arvamus. Ja selle põhjal otsustada, kas ja mis määral uued teadmised mõjutavad tema elu.
Enamus inimesi, kellel on kodus kass või koer, ilmselt nõustuvad minuga, et kassidel ja koertel on tunded. Kui jutt läheb aga sigadele või lehmadele, kanadest rääkimata, siis on arvamused erinevad. Olen piisavalt kuulnud inimesi ütlemas, et sead on sünnist saadik vangistuses elanud ning nad on sellega harjunud, sest ei kujuta teistsugust elu ettegi. Paraku on sigade pidamine nii kaugel loomulikust, et ükski elusolend ei suudaks selliste tingimustega harjuda. Kuidas on võimalik harjuda sellega, et ajal, mil instinktid sunnivad emist pesa ehitama, pannakse ta sulgu, kus ta saab vaid pikali heita ja püsti tõusta? Sellises sulus ei ole emisel võimalik isegi ümber pöörata. Lisaks stressile, mida väljendab stereotüüpne käitumine (sundliigutused), tekivad emistel tervisehäired. Milliseks saab vangistuses kujuneda põrsa elu, kui ta juba esimestel elupäevadel puutub kokku valu ja kannatustega – kui ta ilma tuimestuseta kastreeritakse ning tal lõigatakse ära osa sabast? Kas saab harjuda sellega, et uudishimulikel ning mängulustlikel põrsastel ei ole allapanu, milles tuhnida ning nad hakkavad igavusest üksteise sabasid närima?
Reklaamartiklid sellest, kuidas Eesti suurima lihakombinaadi tooted kannavad kvaliteedimärki, sest tooted on alati valmistatud eestimaisest toorainest, tekitavad minus nördimust. Kas on vahet Eesti või mõne muu maa toorainel ehk sigadel, kui ka Eestis ei hoolita loomade heaolust? Kvaliteetne tootmine tähendab minu jaoks ka „tootmisvahendi” ehk sea heaolu tagamist, mitte kodumaise päritolu rõhutamist.
Taimetoitlasi on mitmesuguseid – on neid, kes söövad ka piimatooteid ja mune. (Väikse vahepõikena olgu mainitud, et vastupidiselt levinud väärarusaamale ei söö taimetoitlased kala.) Ja on toortaimetoitlasi, kes eetilistel või tervislikel kaalutlustel hoiduvad ka piimast ja munadest. Mina söön mune. Aga mitte puuris peetavate kanade mune, vaid ainult nende kanade mune, kes ei ole pidanud oma elu mööda saatma kitsastes puurides, kus kana kohta on ette nähtud väiksem pind kui A4 paberileht. Kas te kujutaksite ette oma elu traatpuuris, kus teie paljaste jalgade all on traatvõrk, te ei mahu puuris oma käsi sirutama, teie nahk on marraskil, sest olete ruumikitsikuse tõttu tihti vastu traatpuuri seina surutud ning sellele lisaks togivad teid teised samas puuris olevad inimesed? Ja teil on isegi hästi läinud – teil ei ole instinkti pesa ehitada või maapinnalt toitu otsida ehk siblida ja nokkida. Olgu, kui see kujutluspilt on liiga ebareaalne, siis küsin realistlikumalt – kui pikka aega suudaksite elada ühetoalises ilma vannitoata 15 m2 suuruses korteris koos abikaasa, 3 lapse, ämma, äia, koera ja kassiga? Mina seda ette ei kujuta ning seetõttu ei toeta ma sellist lindude pidamise viisi ning neid ettevõtteid, kes sellistes tingimustes kanu hoiavad.
Tuleb tunnistada, et reaalsuses pärineb enamus poelettidele jõudvast sea- ja kanalihast ning munadest tootjatelt, kes pahatihti ei pööra kas teadmatusest või tahtmatusest piisavalt tähelepanu loomade heaolule. Õnneks ei ole aga kõik tootjad loomade suhtes nii hoolimatud, vaid nad on piisavalt targad, et taibata – toodang sõltub loomade heaolust. Nii ongi mõned tootjad paigaldanud sigadele mängimiseks laest alla rippuvad ketid või ostnud lausa mängupallid, et sigadel igav ei hakkaks. Ka vabalt peetavate kanade mune on hakatud turustama – siiani saab poest osta küll vaid kahe tootja vabapidamisel peetavate kanade mune. Mahetoodete ostmine on omamoodi moeasjaks kujunemas. Ei olegi ju oluline, mis teed mööda inimesed mahetoodete ostmiseni jõuavad. Oluline on see, et nad toetavad oma ostuvalikuga loomasõbralikke tootjaid. Nimelt on mahepõllumajanduslikule tootmisele kehtestatud ka rangemad loomade heaolu nõuded ning seega võime eeldada, et mahepõllumajanduses on loomade elu parem. Võrreldes looduslike tingimustega küll vaid natukene parem, aga siiski parem.
Ma siiralt loodan, et rohkem tootjaid leiavad ressursse ja tahtmist muuta loomade elu paremaks. Ja kui ühiskond jõuab sinnani, et eestlaste lauale jõudev liha on loomasõbralikult üles kasvatatud ja tapetud, siis mine tea, ehk hakkan minagi jälle liha sööma.
_____________________________
Eesti Loomakaitse Selts kutsub loomasõbralikke tootjaid endast meile teada andma. Samuti on teretulnud vastuväited loomade pidamistingimuste kohta Eestis. Seltsi liikmed saavad mõlemal juhul tulla tootja juurde ning pidamistingimused üle vaadata. Kui need osutuvad loomasõbralikeks, märgitakse tootja nimi Eesti Loomakaitse Seltsi kodulehel kui loomasõbralik tootja.
_______________________________________
Loe lisaks:
* LIIVI KASSIHHIN, HELEN ROOSIMÄGI: Jagatud vastutus tähendab vastutuse puudumist
* Prügi ohustab loomi
* LOOMASÕBRALIK TARBIMINE: Kodukeemia ja kosmeetika
* LOOMASÕBRALIK TARBIMINE: Karusnahad
* LOOMASÕBRALIK TARBIMINE: Loomsed toiduained ehk mahepõllumajanduslik tootmine
* KAIE KASEMETS: Ühe taimetoitlase arvamus põllumajandusloomade elust
* Loomade transportimine: "hobused pakitakse sisse nagu sardiinid"
* Karusnahk ei ole ökoloogiline
25.02. Technology Review: Loomadeta allergiakatsed
20.11. Atlandi kalapüük peab muutuma linnuhoidlikumaks
16.10. ELS teavitab tarbijaid munakanade pidamisviisidest
12.01. Euroopa Komisjoni määrusega soovitakse parandada loomade uimastamise ja hukkamise korda
19.12. Loomakaitsjad plaanivad pikka protestiürituste sarja Escada moefirma vastu
12.12. Loomakaitsjad protesteerivad moefirma Escada vastu
28.11. Täna on rahvusvaheline karusnahavaba reede
30.09. 2008. aasta kõige loomavaenulikuma ja loomasõbralikuma teo valimine
16.08. LOOMASÕBRALIK TARBIMINE: Loomsed toiduained ehk mahepõllumajanduslik tootmine
20.05. LIIVI KASSIHHIN, HELEN ROOSIMÄGI: Jagatud vastutus tähendab vastutuse puudumist
Bioneer soovitab:
Merle, 14.nov 2008, 07:58
Arvan, et minestamiste põhjus oli tasakaalustamata taimetoitlusest tingitud veresuhkru taseme langus. Taimetoitlust alustades on oluline järgida isiklikku tempot ja uurida välja, missugused toiduainete grupid peaksid olema menüüs esindatud ning kuidas katta erinevate toitainete, vitamiinide ja mineraalide vajadus ning energiatarve. Tean omast kogemusest, et just energiatarbe katmine võib olla alguses keeruline, ent samas annab toidust saadava energia vähesus endast hästi kiiresti märku. Head energiaallikad on kõikvõimalikud pudrud, leivad, täisteraviljatooted, herned ja oad jne. Kiiret abi saab ka värsketest ja kuivatatud puuviljadest, pähliitest jne., ent suhkrust saadav energia kipub kaduma pea sama ruttu kui see tuleb.
Merike, 04.nov 2008, 10:04
Mulle meeldib, et autor kutsub lugejaid üles mõtlema ja oma valikuid teadvustama. Samas tekitab minus hämmingut tema viimane lause:"Ja kui ühiskond jõuab sinnani, et eestlaste lauale jõudev liha on loomasõbralikult üles kasvatatud ja tapetud, siis mine tea, ehk hakkan minagi jälle liha sööma."
Mind huvitab tõeliselt, milline on tema arvates "loomasõbralik tapmine"?!?!
Ja kas see on ikka tõesti sügavalt loomasõbralik, kui ühte elusolendit kasvatatakse kui LIHA - olgugi ta "loomasõbralikult üles kasvatatud"?
Elu on püha, ilmnegu ta siis inim-, looma- või taimekehana. Meie, inimesed, ei ole elu loonud ja meil ei ole moraalset õigust ka kellegi elu enne tema loomulikku lõpulejõudmist lõpetada. Igal elusolendil on hing, mis on saanud teatud keha (inimese, looma või taime) vastavalt oma eelmistes eludes tehtud tegudele. Lõpetades kellegi elu enneaegselt, võtame me sellelt hingelt võimaluse oma arengus edeneda. Iidsete pühakirjade Veedade kohaselt saab see, kes selles elus looma elu on võtnud, järgmises ise looma keha, ja vastupidi. Igal teol on tagajärjed, mille eest tuleb vastutust kanda varem või hiljem. Sellised on looja seadused.
Üks osa taimetoitlasi valib taimetoitluse seetõttu, et ei soovi kahju tekitada ühelegi elusolendile.
Maria, 30.okt 2008, 16:36
Tahaksin veidi vastu vaielda Pireti argumentidele.
Esiteks, ütlesid, et oled proovinud taimetoitlust, mille üle on mul väga hea meel. Umbes aasta tagasi ilmus ekspressis ökorubriigis Kadri Kõusaare artikkel, milles ta kirjutas, kuidas soojal maal palmi all olevat taimetoitlus loomulik ja kerge, kuna värske ja vitamiinidest pakatav puu- ja juurvili on otse puu otsast, maast saada. Kuid Eestisse tulles osutus see väga raskeks ja teda tabasid pidevad minestushood ning soovitas taimetoitlus eestlastel peast välja visata, juba ainuüksi meie "karmi kliima pärast".
Sinu juhtum tundub olevat sarnane. Külm kliima taimetoitlust välistava tegurina on väga nõrk, kuna tuues see mistahes loomade ekspluateerimise argumendiks - nt karusnahk, nahk, liha, piim - ei ole see vettpidav. On olemas palju alternatiive, mis ei nõua inimese tahte nimel looma elu ja heaolu.
Kui Sind tabasid, olles taimetoitlane, minestushood, siis äkki "loobusid" loomsetest ainetest liiga järsult? Taimetoitlus võib tunduda keerulisem, kuna peab siiski jälgima, kust teatud vitamiine, mis tuimalt liha süües oleksid tagatud, saada. Aneemia e. d-vitamiini vaegus esineb sagedamini piimatooteid tarbivatel omnivooridel, kuid täistaimetoitlastel harva. See on seepärast, et d-vitamiini omistamist pärsib piim, kohv, tee jne. Küll aga soodustav c-vitamiin. D-vitamiini saab näiteks ubadest, pähklitest, seemnetest, läätsedest.
Mainisid ka näljahäda. Liha söömisel ja toidu puudusel teatud piirkonna inimeste seas on selge seos. Kariloomad otseses mõttes söövad nende toidu ära. Järjest enam raiutakse maha metsi selleks, et rajada uusi vilja kasvatamiseks. Vili ei lähe mitte nendele, kes seda tõeliselt vajaksid, vaid kariloomadele. Seejuures realiseerub sellest viljast vaid väga väike osa, kuna loomad vajavad ju elutegevuseks ka energiat, mis tema lihasmassis ei avaldu. (kuigi töösturis üritavad seda kadumaminevat energiat miinimumini viia, andes loomadele nii vähe liikumisruumi kui võimalik) Samuti kulub omnivooride toidu valmistamiseks kordades rohkem vett kui taimetoidu kasvatamiseks.
Vaidleksin vastu ka sellele "Inimene loomad ju kodustas. Ja minu teada, ei ole peetud loomade tapmist sugugi mitte meeldivaks ettevõtmiseks, vaid see oli lihtsalt vajalik." väitele. Esiteks, see, et inimene loomad kodustas on ju lihtsalt kahetsusväärne. Tõuaretuse käigus on tehtud loom inimesest sõltuvaks. Lehm ei saaks iseseisvalt peremehe kadudes hakkama jne. Aga kas loom on meie jaoks siis õieti eesmärk või vahend? Ilmselgelt on ta enamike inimeste jaoks vahend millegi saavutamiseks. Meie saame loomalt liha, villa, piima, mune, mett, nahka, karusnahka, aga mida saab loom meilt? Eksisteerimine ei tundu näiteks veisele, seale, kanale või karusloomale mitte kingitus, vaid piin. Kui rääkida looma tapmise ebameeldivusest, kuid vajalikkusest, siis küsin- milleks on see vajalik? kas inimese elu oleks pärsitud karusnahata õlgadel, nahksaabasteta, kaelakarbonaadita või praetud munata? Kui looma tapmine pole meeldiv ei inimesele ega ka loomale, milleks seda siis üldse teha? Suremine on loomulik, aga mitte tapmine.
Loodan, et mu jutt liiga kuri ei tundu. Tahtsin lihtsalt vastata nendele ja ilmselt ka järgnevatele argumentidele.
Maria, 30.okt 2008, 15:50
Olen täiesti nõus siin kirjutatuga ning väga rõõmus, et selline artikkel ilmus. (olen ise täistaimetoitlane)
Küll aga teeksin väikese täpsustuse artiklis esitatud "toortaimetoitlanse" definitsiooni kohta. Toortaimetoitlane on küll täistaimetoitlane, jah, aga lisaks sellele ei töötle ta toitu. See tähendab, et sööb puu-ja juurvilju nii nagu nad on, neid keetmata ja praadimata. Selline tegevus on väga loodussäästlik, kuna ei kasutata elektrit vmt ressurssi ning välditakse õli kuumutamisel tekkivaid ebatervislikke ja vähki põhjustavaid keemilisi ühendeid. Paljud toortaimetoitlased kasvatavad oma toidu ja ise, millega jääb olemata transport ning potentsiaalse odava tööjõu kasutamine.
Olen täiesti veendunud, et täistaimetoitlus on nii eetiliselt, esteetiliselt, keskkonna ja tervise heaolu silmas pidades õigeim eluviis. Nõnda saadakse kätte kõik vitamiinid ja ei ekspluateerita elukaaslasi ja loodust.
:)
Gea, 27.okt 2008, 20:33
Väga hea artikkel, mida kindlasti kavatsen saata nii mõnelegi enda tuttavale edasi, kes on sellised kahevahel, et ei suuda loobuda lihast, kel küll loomadest nagu oleks kahju aga "ei mõtle sellele". Nonii, võib-olla tee taimetoitluseni on nüüd tänu sellele artiklile pisut lühem!
Muide, kus on kirjas maheliha tootjad? Kui palju neid Eestis leidub?
tähenärija, 24.okt 2008, 14:09
vastupidiselt levinud väärarusaamale pole ka muna ja piim, sarnaselt kalale, taimed ja kuigi taimetoitlaste all eesti keeles tihtipeale mõistetakse ka neid, kes tarbivad mõningaid loomseid saadusi, on see minu meelest sama väär kui lugeda taimetoitlasteks neid, kes söövad kala...
veel üks viga, mis kohe silma hakkas: absoluutselt kõigi loomsete saaduste vältimine dieedis ei ole mitte toortaimetoitlus. toortaimetoitlus, nagu nimigi ütleb, on dieet, kus tarbitakse ainult toorest toitu ehk täiesti töötlemata toitu
piret, 24.okt 2008, 12:38
Mulle ka. Aga neid arvajaid võiks rohkem olla. Ma tahaks oma töös n-ö augud ära parandada, kui keegi suudab midagi ümber lükata :)
Katrin Lipp, 23.okt 2008, 14:30
Mulle väga meeldib, et sellised teemad diskussiooni tekitavad.
piret, 23.okt 2008, 11:33
Olen end selle temaatika viimase kuu aja jooksul veidi lähemalt kurssi viinud, kuna käsil üks selleteemaline uurimustöö/referaat. Ning pean vajalikuks märkida, et mulle tundub see jutt kuidagi liiga must-valge. Tuletan meelde, et alati on seal vahel palju halle toone.
Olen täiesti päri, et loomadele tehakse liiga. Kuid ka inimestele tehakse liiga. Kui pole veel märgatud siis väga suures osas maailmas näljahäda ning on miljoneid inimesi, kes elavad 15 ruutmeetril koos kolme põlvkonnaga jne (ja see ei ole nende jaoks isegi tingimata ebanormaalne). Lihsalt ei tundunud see näide minu jaoks väga kohane. Inimene loomad ju kodustas. Ja minu teada, ei ole peetud loomade tapmist sugugi mitte meeldivaks ettevõtmiseks, vaid see oli lihtsalt vajalik. Muutunud on loomakasvatussektor – mida vähem inimesi sellega lähedalt seotud on seda parem, mida rohkem mehaniseeritust, seda vähem emotsioone ja seda parem suurtootjale.
Ise söön liha, kuid jah, suuremalt jaolt kas mahepoest või otse talust ostetult. Olen proovinud taimetoitlus, kuid minu tervis sellele vastu ei pidanud (ei ole päris normaalne iga päev ära minestada vist). Ja seega olen arvamusel, et vähemalt meie kliimas ei ole taimetoitlus päris loomulik ettevõtmine. Midagi valet ma selles ei näe, kuid ise pean piisavaks kõikvõimalike loomakasvatustoodete tarbimise piiramist. Inimesel ei ole tõesti vaja igal toitukorral ega ka iga päev süüa lihatooteid.
Minu arvates võiks selle asemel, et loomade tunnetele panustada (see ei ole lihtsalt kõikidele inimestele arusaadav või lihsalt piisav argument) võiks hoopis rääkida maheloomade liha või muude toodete tervislikkusest. Nt sellest kuidas nad saavad oma immuunsust tugevdavad ained kätte loodusest ja neile ei ole vaja seega sööta massiiselt ravimeid sisse. Samuti on karjamaal peetavate loomade piimas nt rohkem antioksüdante ja vitamiine ja karjamaal peetavate loomade liha sisaldab vähem küllastunud rasvu. Samuti ei tea suur hulk inimesi midagi sellest, kui palju steroide lihaloomadele sisse söödetakse ega ka sellest, et piimaveis toodab aastas 10 korda rohkem piima tänapäeval kui tal reaalselt vaja oleks oma vasika toitmiseks.
Aga see on lihtsalt minu arvamus.
