neljapäev 29. juuni

Kas meil on vaja pakendivabu kauplusi?

Autor: Maryliis Teinfeldt, www.nullkulu.ee

06.mai 17, laupäev Prindi artikkel
Kas meil on vaja pakendivabu kauplusi?
Foto: Maryliis Teinfeldt

Päris mitu inimest on mind kutsunud peagitoimuvale arutlusõhtule, kus tõstatakse teema Pakendivaba kauplus Tartusse. Idee on muidugi tore, aga ma ise ei plaani sinna minna ega ole ka väga entusiastlik seda kauplust reaalsuses kasutama. See kõlab kindlasti vastuoluliselt, kuna loed seda ju ökoblogist, mille põhiteema on pakendivabadus. Nii see on, ma ei tervita avasüli pakendivaba kaupluse Tartusse (ega tegelikult ka ükskõik kuhu teise Eesti linna) tulekut. Luba ma seletan veidi.

Alustame äkki ühe väikese meenutusega. Mis kauplus avati täpselt aasta tagasi? Avati Eesti esimene taimetoidupood Lääts. Täna seda aga ei ole, vähemalt mitte väljaspool virtuaalsust. Küll aga ei saa öelda, et ma tunneksin milleski väga puudust, või oleks vajaka.

Ega ma eriti ei tunnetanudki, et seda enam ühel päeval ei olnud. Selle kaupluse asemel on suurenenud tavalistes toidupoodides vegankraami hulk. Valikus on seitanit, kohukest, valmistoitu, juustu, kohvikoort jne. Pea igas kohvikus saad sa taimse piimaga kohvi, restoranis vegantoitu ja ausalt öeldes, ei jõua enam järgegi pidada mida uut kõik veganmaailmas toimub. 

Pakun, et Läätses käisid suures osas taimetoitlased/veganid - inimesed, kes teadsid et see kauplus eksiteerib. Riikliku statistika järgi pidavat olema Eestis veganeid kas 2% rahvastikust? Sihtgrupi arv on niivõrd väike, et ei saa imestada miks taimetoidu kauplus üle poole aasta vastu ei pidanud. 

Olen tavakauplustes mitmel korral kuulnud kedagi pealt või pannud muud moodi tähele, et ostetakse taimseid alternatiivtooteid nö tavakliendi poolt, kes tõenäoliselt ei tea veganlusest haisugi. Kuna vegantooted on teiste toodetega samas kohas, siis seetõttu leiavad need ka üles inimesed, kes konkreetne sihtgrupp ei ole. Peale selle on aga sihtgrupil niivõrd mugav ja lihtne oma tooteid kätte saada. Kõlab nagu win-win olukord, või mis? 

Eestis on küll ja küll inimesi, kes oma jalga ökokauplustesse ei tõsta, olgu põhjuseks mis iganes. Pean tunnistama, et ka mina ei ole eriline ökopoe külastaja. Tihti on need minu jaoks kas liiga kaugel, raskesti ligipääsetavad, kallid või tooted rohepesu maiguga... Pealegi nii mõnigi saam tekitab küsimusi, näiteks miks osta veiseliha Saksamaalt või sibulat Prantsusmaalt?

Aga noh, see selleks. Üks hästi oluline põhjus, miks ma ökopoodides eriti ei käi, on see, et ma ei viitsi võtta ette spetsiaalset retke eraldi kauplusesse. Pane tähele, ma olen elanud Tallinnas Mahemarketist ja Biomarketist väikese jalutuskäigu kaugusel, nüüd Tartus samamoodi kahest ökopoest. Kui juba mina ei viitsi seda teha, siis kes viitsib? Või siis pigem küsin ma seda: kui suur on see protsent? 1%? 0.005% Eesti elanikkonnast? Ma ei tea, viskan siin numbreid huupi.

Ökokauplused, taimetoidukauplused, pakendivabad kauplused jäävad tänases Eestis eelkõige hobitarbekauplusteks. Olen mitmel pool Euroopa toidukauplustes (ka külapoodides) täheldanud üheskoos kommertstoodetega pakendivabalt ostetavat kaupa. Näiteks Poolas olen näinud pastat müüduna pleksist läbipaistvates kastides. Saad valida mitme erineva sordi vahel. Niisamuti ka sügavkülmatooteid (mereannid, kala), hommikuhelbeid, rääkimata siis veel jahudest, ubadest, pähklitest, kommidest jne. Ja inimesed ostavad! 

Pakendivaba kauplus eraldiseisvalt on tore, armas ettevõtmine, aga suuremat pilti see ei mõjuta. Pigem tuleks parandada olemasolevat olukorda, mitte tuua turule lisa. Muidugi on Eesti ainus pakendivaba kauplus Paljas Pala nii mõndagi ära teinud, selles mõttes et aidanud teatud sõnumit edastada. Küll aga ei käi inimesed seal massides. Kus inimesed poodlevad? Suurtes toidupoodides, kus saab kogu oma vajamineva kätte, kaasa arvatud ka need tooted, mida pakendivabalt ei saa. 

Näen aina enam ja enam, et Eesti tavalistes toidpoodides on valik suurenemas nende toodete osas, mida on võimalik oma pakendiga osta. Ent oleks veelgi parem, kui sortimendis oleks ka muud peale pähklite, maitsekohvi ja kummikommide. Siinkohal peitub vastus küsimusele, kas meil on vaja pakendivabu kauplusi.

Ei ole vaja. Küll aga on tarvis vähendada ülepakendatud ja mitme pakendiliigiga kaetud kaupade hulka ning tuua valikusse pakendivabalt ostetavat riisi, pastat, kaerahelbeid, hommikuhelbeid, jahu jne sinu koduSelverisse, -Rimisse, -Konsumisse. Veelgi enam oleks tore kaasata ka Eesti talunikke ja ettevõtteid, niisamuti näidata tarbijale, et pakendivabalt ostetud kaup on mugav, hea keskkonnale ja odav. Kauplused võiksid pakkuda ka sümboolset soodustust (näiteks 5 senti) kui tarbija ostab kaupa oma pakendiga.







Telli nädalane tasuta kokkuvõte Bioneeri olulisematest uudistest!