Rahareform => rohereform

Eesti on olnud õnnelik riik, nautides ligi kaks kümnendit tagasi korraldatud radikaalse rahareformi vilju siiani. Sisuliselt sõlmisime toona ju ühise kokkuleppe, et üks väärtusetu paberitükk asendub teise, väärtuslikumaga. Tegu oli erakordselt tugeva kokkuleppega, justkui keegi oleks meie teadvuse kollektiivselt ümber lülitanud. Tühjad kauplused täitusid kaubaga, majandus sai jalad alla. Toonane kokkulepe kehtib teatud mööndustega tänaseni, ent hakkab ajahambale alla jääma.

Uusi konkurentsieeliseid otsides võiksime sõlmida uue ühise kokkuleppe, mis rahareformist olemuselt palju tugevam ja laiema mõjuga, samas pehmemalt teostatav ning sotsiaalselt ohutu. Viime väikese julge reformiriigina läbi ulatusliku rohereformi ja läheme in corpore üle säästlike põhimõtete järgimisele kõikides eluvaldkondades: majanduses, poliitikas, ühiskonnakorralduses.

Rohereform tähendab, et ühest päevast ei langeta me ühelgi tasandil ühtegi otsust, mis kahjustaks ökoloogilist tasakaalu – keskkonda, kogukonda ega inimest. Selle reformi läbiviimine eeldab põhjalikku mõtlemise muutust, ühist ümberlülitumist säästva arengu lainele. Riik hakkab soodustama säästvate tehnoloogiate kasutust, uute majandussektorite eelisarendamist, ökoinnovaatilisi lahendusi energeetikas, ehituses, tööstuses, toidutootmises jne. See tähendab ka teadlike valikute tegemist riigi ja omavalitsuste investeeringutes, sotsiaalset innovatsiooni ühiskonnakorralduses, kohalike otsuste ning vastutuse usaldamist inimesele ja kogukonnale jpm.

Tavamajandus => tänumajandus

Kapitalistlik turumajandus ehk meile tuttav tavamajandus näitab väsimuse märke. Odavale hinnale ja kõrgele kasumiteenimise ootusele rajatud globaalse majandussüsteemi kõrgaeg jääb seljataha. Ressursse raiskav ja virtuaalset väärtussüsteemi ekspluateeriv majandusmudel õõnestab end ise, nagu näeme finantssektorist käivitunud majanduskriisi käigus.

Loodus ei salli tühja kohta. Üleüldise kriisi taustal tugevneb roheline majandus, mis arvestab lisandväärtuse loomisel ja kasutamisel selle otsese ja kaudse keskkonnamõjuga ehk ökoloogilise jalajäljega. Tavamajanduse asemel suureneb tööhõive säästva majanduse sektorites. Kui hakkame väärtustama ka uusi, eetilisemaid majandamise põhimõtteid, on ühiskond koos rohelise majandusega valmis vastu võtma järgmist heaolu kogemust.

Tavamajanduse edasiarenduseks võiks kujuneda tänumajandus, mis ei rõhu ainult raha teenimisele ehk rahajumala kummardamisele. Tänumajanduse tingimustes hakkavad kehtima uued reeglid – lähtuvalt muutunud väärtushinnangutest. Ilmselt on mõnigi kuulnud Õnnepangast, mis Eestis vaikselt jõudu kogub. Õnnepank kui heade tegude vahetamise süsteem lähtub oma tegevuses valemist: jagamine = korrutamine. Kes niisugusse matemaatikasse süveneb, nimetab selle õnne valemiks – jagades seda, mida sul on, saad rohkem tagasi. Just nii võiks sõnastada ka tänumajanduse põhialuse.

e-riik => ö-riik

Elektrooniline e-riik on olnud Eesti tehnoloogilise hüppe sooritamiseks sobiv sümbol, ent tehnoloogia on siiski vaid vahend mingi muu eesmärgi saavutamiseks. Ökoloogiline ö-riik lubab järgmist elukorralduslikku hüpet käsitleda mitmekülgsemalt, kasutades seejuures ka tehnoloogilisi võimalusi. See ei tähenda, et ö-riigis elades kolime tagasi muldonni ja kobame pimedas öös. Arengu võti peitub märksõnas ‘ökoloogiline innovatsioon’.

Turunduskeeles väljendudes: rohereform võimaldab riigi ümberpositsioneerimist ja ö-riik loob Eestile ainulaadse kuvandi. Leiame muutuvas maailmas üles iseennast ja ka uue kandva konkurentsieelise. Kui otsustame ö-riigi kasuks, tõotab sellest miljoniriigi rohelisest pilootprojektist kujuneda evolutsiooniline eksperiment, millel on väga raske ebaõnnestuda.

________________________________