Osalemine ja kaasamine toimub ka kõigil neil veebilehtedel, kus inimesed pealtnäha vaid rõõmsalt aega veedavad, ütleb HILLE HINSBERG, kes töötab Riigikantseleis kaasamise ja kodanikuühiskonna heaks. Kodaniku osalemine riigi asjades võiks olla sama lihtne ja miks mitte ka lõbus, leiab ta.

Võrgus on lahe igasugu asju näppida ja liigutada – ehk niisama mängida. Ühest küljest on interaktiivne veeb hea tubane meelelahutus, teisalt ka turvaline, sest virtuaalses keskkonnas ju pärisasju muuta või päriselu mõjutada ei saa. Või siiski?

Kõige popimad portaalid on need, kus sisu on kasutajate endi loodud. Kus saab klikkida, üles ja alla laadida, hinnata, hääletada ja kommida. Youtube ütleb juba nimega, et sina, palun, kasuta seda toru oma klippide jaoks.

Mida teeb firma, kelle nimi Cheezburger (inglise keeles “juustuburks”)? Nalja muidugi! Veebilehtedega proovivad nad oma sõnul “teha inimesi iga päev viieks minutiks õnnelikuks.” See on lubadus, mille õnge läheb vähemalt 11 miljonit külastajat igas kuus.

Neid naljakaid pilte, klippe ja lugusid hindab ja hääletab rohkem inimesi, kui on mõne suur-riigi valimistel kokku osalejaid. Sealjuures on sisu puha kasutajate enda tehtud ja üles laetud. Naljapiltide lehel seisavad ka lihtsad õpetused selle kohta, kuidas pilt leida, sellele lõbus tekst lisada ja veebi riputada ka ilma igasugust erioskusi või tarkvara omamata.

Rõõmsalt maailma parandama

Neile, kes naljalugudele ja videoid-pidi surfamisele eelistavad maailma parandamist, on pakkuda trobikond saite, kus saab mängida tõsiste asjadega.

Teid huvitavad kliimamuutuse mõjud? Palun, kasutusel on mitmed keskkonnad, mis aitavad huvilisel kaasa rääkida näiteks selle üle, kuidas vältida üleujutusi. Virtuaal-mõttetalgud on algamas Hamburgis, et mõelda välja lahendusi Elbe jõe tulvavete taltsutamiseks. Sedasama osalusveebi www.buergerhaushalt-hamburg.de kasutas Hamburgi linn ka koos kodanikega eelarve üle arutlemiseks. Inimesed said ise teha oma valiku. Kui nad suurendasid toetust jalgpalliklubile, siis pidid sama suure summa mujalt ka vähemaks võtma – kas ooperimaja rajamiselt või politseinike palkadest. Tundub nagu mäng, aga annab hea kogemuse otsuste tegemise keerukusest.

Või siis võtkem linnaplaneerimine. Facadetor on CAD (arvuti abil projekteerimise) lahendus, mille võttis kasutusse Soome keskkonna-organisatsion Dodo (www.dodo.org).
Sellega saab planeerida linnaruumi ehk joonistada arvuti abil päris-keskkondi. Näiteks on Dodo teinud nii, et kõigepealt võtavad inimesed tavalised klotsid ja legod ning panevad omavahel arutades kokku just sellise keskkonna, mis neile ühiselt meeldib. Siis saab arvutiga selle kenasti projektiks vormistada, seejuures on lihtne ehitisi protsessi käigus muuta.

“Algul lõin selle programmi lihtsalt naljaviluks,” ütleb Facadetori isa Peter Tattersall. Klotsidega mängimisest sai aga mõnusam linnaruumi kujundamise vahend. 100 000 inimese mängulust Eesti edulugu, e-hääletamist on mujal maailmas peetud naljaks või eksperimendiks, mis justkui õõnestaks püha demokraatiat.

Skeptikud kahtlevad, kas niimoodi ei muutu valiku tegemine kodanikule liiga lihtsaks, liiga mugavaks, liiga ... virtuaalseks? Kui inimene harjub klikkima rahvaesindajat samamoodi nagu lahedat nalja või videoklippi, kas siis väheneb valiku väärtus? Kas oma hääle andmist kui kodanikuõigust hakatakse võtma kergekäeliselt ja möödaminnes?

Või ehk juhtub hoopis nii, et kuna osalemine on lihtne ja mugav, siis soovib oma hääleõigust kasutada rohkem inimesi? Viimastel valimistel antud üle saja tuhande e-hääle paistab seda mängulusti tõendavat.

Nii tulebki välja, et õnnestunud ja populaarsed päris-asjad on samuti kasutajate loodud, nagu virtuaalmaailmas. Valimistel antud e-hääl on täpselt sama kaaluga, kui pastakaga paberile kirja pandud number. 

Kodaniku hääl on aga riigi alustala. Vaikselt, aga visalt on tehnomaailm riigiasjadesse imbunud. E-riik ei tähenda üksnes mugavamaid teenuseid (nagu tuludeklaratsiooni esitamine), vaid paremat suhtlust kodanike ja riigi vahel.

Sotsiaalne meedia loob võrgustikke, vikid ja feissbukid annavad võimaluse infot luua ja jagada, ja kui inimene neid hea meelega kasutab, siis miks mitte ajada nende kaudu ühiskonnale olulist asja?

Näiteks aktiivse kodanikuna avaldada osalusveebis oma arvamust riigi otsuste suhtes. Teate, mida soovitas Cheezburgeri tegevjuht Ben Huh valitsustele mis tahes riigis? Tema meelest tuleks tehnoloogiat kasutada kodanike elu kergemaks tegemiseks.

Võtke inimeste jaoks barjäärid maha, ütleb ta, tehke poliitikas ja riigiasjades osalemine lihtsaks. Looge mugavaid võimalusi oma hääl kuuldavaks teha. Üritame, härra Huh, õpime ja üritame.

Osalusveeb osale.ee uue näoga

Osale.ee on kanal, et suhelda riigiga – kas siis ametnikega ministeeriumitest või Riigikogust. Veebis on pidevalt ülal otsuste, näiteks eelnõu või arengukava kavandid, mille suhtes saab oma arvamuse välja öelda. Igaüks saab esitada valitsusele ideid ja ettepanekuid ning koguda neile häälte ja kommentaaride abil toetust.

Tänu kasutajate ettepanekutele on uuendatud osale.ee kujundust, mis peaks tõstma kasutusmugavust. Juhised leiab nii videote kui ekraaniviisorite (screencast) kujul. Huvitavat teemat on nüüd lihtsam teistega jagada, linkida sisu Facebooki või saata sõbrale Twitteri või e-postiga.

Osalusveeb jõudis parimate projektide hulka Euroopa e-halduse auhindade konkursil (European eGovernment Awards) ning pälvis hea tava märgi Good Practice 2009 kodanike kaasamise kategoorias.

Osalusveebi eeskujul avas kodanike ettepanekute esitamise portaali näiteks Sloveenia valitsus: http://predlagam.vladi.si/