See on imeline, kuidas võõrad inimesed võtavad oma aja ja oskused ja lähevad tasuta appi vannituba remontima, mõnda teksti tõlkima või puid lõhkuma. Seda tehakse nii õnnepanga veebikeskkonnas kui ka väljaspool seda.

Olukord, kus me ei pea tegelema lepingute ega rahaga, vabastab meid olemaks see hea inimene, kes me tegelikult oleme. Me ei mõtle, kuidas vähima pingutusega asi kaelast ära saada, vaid tahame pakkuda positiivset emotsiooni. Me soovime näha inimesi naeratamas ja ilmselt seda ka ise kogeda.

Kas see ongi õnn? Ma arvan, et on.

Tegelikult meie ees ei ole takistusi, et väljendada enda soove ja vajadusi või pakkuda oma abikätt, pigem oleneb see julgusest ja tahtmisest. Kindlasti nõuab julgust öelda, et ma ei oska autot remontida, aga samuti pakkuda ennast kellelegi appi seda tegema. Hea tunne ja kogemus, mida jagatakse jääb meelde ja tassike teed või koogilõik soojendab südant.

Ka töötu olemine ei takista töö tegemist. Võin ikkagi aidata tasuta riiulit kokku panna ja oodata, et keegi aitab mind arvutiasjades, milles ma ise tugev ei ole.

Õnnepank lööb 1. mail Teeme Ära talgutel kaasa ja kutsub üles kõiki eestimaalasi sedasama tegema. Väga paljud inimesed on juba harjunud talguid pidama ja teevad seda ka pärast 1. maid, mõned aga vajavad julgustust. Kui sa tahad kogeda midagi põnevat või tutvuda toredate inimestega, siis on kevadel hea aeg alustamiseks!

Tänane ühiskond orienteerub liigselt materiaalsetele väärtustele, õnnepankurid edendavad aga tänumajandust. Heategude eest saab vastutasuks Tänutähe, mis on nagu kallistus või kommikarp. Õnnepangas ei kehti tavapärane arusaam matemaatikast, vaid seal toimib reegel, et jagamine on korrutamine. Jagades seda, mida sul on, võid korrutada saadava kasu mitmekordseks. Iga väike asi, mida teistega jagad, annab alati endast suurema kasu.

Ilusat kevadet!