Käesoleva projekti raames teostatakse Krassgrundi laidu ümbritseval merealal põhjaelustiku ja elupaikade uuringud, kalastiku inventuur ning täiendatakse antud piirkonna linnustiku ja hüljeste kohta käivaid andmeid.

Merepõhja elustiku ja elupaikade inventuuri viib läbi TÜ Eesti Mereinstituut käesoleva aasta mai lõpus.

Hülgeuuringud teostab hülgeekspert Ivar Jüssi külastades Krassgrundi laidu seitsmel korral 2009.a jooksul ning uuringud hõlmavad loendusi sigimisperioodil (märts), karvavahetuse ajal (mai lõpp), suvel ja sügisel.

Linnustiku uuringud viiakse läbi Eesti Maaülikooli poolt. Krassgrundi mereala linnustiku iseloomustamiseks kasutatakse aastatel 2007-2008 antud piirkonnas läbiviidud linnustiku lennuloendusandmeid ning lisaks viiakse läbi minimaalselt 2 teleskoopvaatlust Krassgrundi laiult.

Kalastiku uuringud teostatakse TÜ Eesti Mereinstituudi poolt. Kuna paljude kalaliikide ruumilise paiknemise dünaamika sõltub veetemperatuurist, siis on kalastiku uuringute läbiviimine planeeritud kolme ossa: kevad, suvi ja sügis.

24. - 28. aprillil toimusid Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kevadised välitööd Krassgrundil ja võrdlusaladena kasutatud Pakri saarte ja Pakri poolsaare lähistel. Kuna tegemist on pindalalt väikese, tuulte mõjule avatud ja sügava piirkonnaga, siis domineerisid Krassgrundi ümber oodatult merelised liigid: räim ja lest. Lisaks neile püüti järgmisi liike: nolgus, meripühvel, merihärg, meritint, tursk, emakala, merivarblane ja pullukala. TÜ Eesti Mereinstituudi vanemteaduri Markus Vetemaa sõnul valmistas üldiselt Eesti meres vähearvukatest kaladest teatava üllatuse just pullukala, keda püüti kokku kümmekond isendit. Lisaks avastati pullukala nolguse ja tursa toidus.

Marjaga tabatud emaskalad ja ka võrgulinalt avastatud marjakogumid näitavad, et Krassgrundi madalik on üks selle vähetuntud kala kudemisaladest. Tüüpilistest rannalähedastest mageveelembestest liikidest (ahven, särg, haug jt.) ei sattunud püükidesse ühtegi esindajat. Võrdlusaladelt Pakri saarte ja Pakri poolsaare lähistel saadi veel kammeljat, võldast, ahvenat ja suurtobiat.

Krassgrundi laid on kantud hallhülge püsielupaikade nimistusse. Ühel püügiööl oli piirkonnas näha tegutsemas ka (vähemalt) kuut hüljest.

Projekti läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Pilte Krassgrundilt: <http://www.elfond.ee/teemad/meri/merekaitse/krassgrund/pildid>