Tegu on Eesti rahvakultuuri ajaloo seisukohalt suurt sümboolset väärtust kandva ettevõtmisega, sest pärimusmuusika heliplaatidele jäädvustamise kõrval organiseeris August Pulst aastatel 1922-1936 külapillimeeste ja -laulikute ringreise üle kogu Eesti ning üheks tema silmapaistvamaks teoks oli heategevusliku külapillimeeste kontserdi korraldamine Estonias 1922. aasta kevadel.

Praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika eriala õppejõu ametit pidava Krista Sildoja poolt kümnekonna aasta eest Viljandi Kultuurikolledžis tehtud kursusetöö kinnitas, et 1920. aastatel polnud külapillimeeste toomine riigi esindussaali kaugeltki lihtne eesmärk, sest rahvamuusikuid peeti pealinna kultuuriringkondades sageli madalama sordi tegijateks, kes ei peaks kiigeplatsidelt ja rahvamajadest "kõrgkultuuri" viljelejate sekka trügima. Ometi viis Pulsti visadus idee teostumiseni ning kontsert osutus sedavõrd menukaks, et tekkis vajadus korduskontserdi järele.

Eesti Pärimusmuusika Keskus tahab nüüd seda saavutust meenutada ja pakkuda taaskord Eesti eri paigus elavatele silmapaistvamatele rahvamuusikutele võimalust Estonias üheskoos ja eraldi esineda.

Keskuse juhataja Ando Kivibergi sõnul võiks Pulsti tähendust Eesti kultuuri- ja muusikaloos võrrelda koguni Gustav Ernesaksa omaga. „Kuna ta aga ise ei esinenud suurte rahvahulkade ees, ei paistnud ta silma ega saavutanud seesugust kuulsust. Tegelikult vääriks see mees ausammast,“ rääkis Kiviberg.

Alates jaanuarist on Pulsti juubeliaasta tähistuseks korraldatud mitmeid sündmusi. Programmi on mahtunud näitused, kontserdid, näitemängud, ettekanded, külapillimeeste esinemised ja tantsuklubid mitmel pool Eestis.

August Pulst elas aastatel 1889–1977. Tema nime kannab mullu Eesti Pärimusmuusika Keskuse juures tegevust alustanud vabahariduskool.