Foto: wikipedia

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder esitles täna riigikogu esimesel lugemisel „Toiduseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse“ eelnõud, mis sätestab täpsemalt järelvalvemenetluste ehk ettevõtete kontrollimise rahastamise süsteemi. Seedri sõnul on eelnõu suurimaks muutuseks just järelvalvetasude muutmine reaalsete toimingute põhiseks.

Kui eelnõu saab riigikogu heakskiidu, jõustub uus süsteem 2010. aastast. Selle järgi muutub kontrollimise eest makstav tasu tunnihinna põhiseks, kusjuures ühe kontrollija kohta ei saa järelvalveasutus ehk Toidu- ja Veterinaaramet küsida rohkem, kui kaheksa tunni tasu. Kui ettevõtet kontrollib mitu inimest, siis arvestatakse hinda mõlema ametniku kohta eraldi. Seni tuli ettevõtetel tasuda iga-aastast riigilõivu.

Seadusemuudatus puudutab kokku ligi 10 000 ettevõtet – neist suuremaid kontrollitakse aastas mitu korda väiksemaid aga harvem. Keskmiselt tehakse aastas iga ettevõtte kohta üks kontroll. Kontrollimise eesmärgiks on tagada toidu käitlejate juures kõigi käitlemisnõuete täitmine, et nende toodang ja pakutav kaup oleks tarbijale ohutu.

Esimese lugemise läbis Riigikogus ka „Loomatauditõrje seaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seaduse“ eelnõu. Eelnõus täpsustatakse loomataudi puhkemise tekkinud kahju hüvitamise korda ja viiakse see vastavusse riigiabi reeglitega. Oluliselt täpsemalt on käsitletud loomataudi kahtlusel ja puhkemisel kohaldatavad kitsendused ja abinõud. Veterinaar- ja Toiduametil tuleb iga loomataudi ennetamiseks ja tõrjeks koostada vastav loomatauditõrje programm. Samuti antakse eelnõuga võimalus koostada loomatauditõrje programm ka selle taudi uurimiseks ja plaaniliseks tõrjumiseks, milleks riik raha ei eralda.