Istungil arutleti elektroonikaromude direktiivi kaasajastamise üle. Direktiivi eesmärgiks on elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete tekke vältimine, nende korduskasutuse, ringlussevõtmise ja muu taaskasutamise tõhustamine, et vähendada omakorda nende jäätmete kõrvaldamist.

Elektroonikaromude direktiivi uuestisõnastamise eelnõu teemal on toimunud aktiivne arutelu mitmetes töögruppides, seda eeskätt direktiivi reguleerimisala ja jäätmete kogumise määrade ning taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvude üle.

Eesistuja esitas nõukoguks eelnõu kohta kompromisspaketi, mis sisaldas endast komisjoni-poolset reguleerimisala ülevaatamist pärast direktiivi kolme aastast jõustumiseaega, kuue aastase üleminekuaja järel reguleerimisala avatumaks muutmist ning elektroonikaromude taaskasutamise ja ringlusessevõtu sihtarvude järk-järgulist täitmist. Pärast pikki arutelusid olid liikmesriigid, sealhulgas Eesti, nõus poliitilise kokkuleppe nimel nõustuma eesistuja poolt välja pakutud ettepanekutega.

Eesti üheks olulisemaks huviks oli eelnõu reguleerimisala avamine ehk sinna kuuluksid kõik elektri- ja elektroonikaseadmed, mis vastavad elektri- ja elektroonikaseadme mõistele ning erandid oleksid sätestatud väljaarvamiste loetelus. Sellel põhinev kodumajapidamistes ja enamikes tööstustes kasutatavate seadmete kogumine aitab paremini kaasa elektroonikaromude kogumise määra paremale saavutamisele. Samuti vähendab see oluliselt kohalike omavalitsuste ja riigi kulutusi elektroonikaromude kogumisel ning edasisel käitlemisel. Kuue aastase avatud reguleerimisalale ülemineku ajal jääb direktiivi reguleerimisala samaks, mis on praegu kehtivas direktiivis.

Läbirääkimised eelnõu vastu võtmiseks jätkuvad Euroopa Parlamendiga sügisel.

Lisaks võeti istungil vastu nõukogu järeldused Cancuni kliimakonverentsi järelmeetmete osas. Nimelt soovib Euroopa Liit selle aasta kohtumisel Durbanis Lõuna-Aafrika Vabariigis saavutada rahvusvahelise kokkuleppe kliimamuutuste vähendamise eesmärkides. Peamised arutelud keskendusid istungil sõnastusele, mis puudutasid selle kokkuleppe saavutamist Kyoto protokolli teise kohustusteperioodina või ühtse õiguslikult siduva leppena.

Samuti arutleti taas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu üle direktiivi osas, mis lubab liikmesriikidel piirata või keelata oma territooriumil GMO-de kasvatamist. Eesistuja kinnitas oma pühendumust antud eelnõu menetlemisele, koostööle komisjoni ja nõukogu õigusliku teenistusega ning kutsus liikmesriike üles jätkama arutelusid töögrupis. Komisjon teavitas, et järgmisel kuul avaldatakse raport GMO-de sotsiaal-majanduslike mõjude kohta.

Muuhulgas toimus istungil arutelu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eesmärkide üle aastaks 2020, millega püütakse lahendada toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleeme. Istungil avaldati ühtselt arvamust, et ÜPP saab aidata kaasa keskkonnakaitsele läbi Natura aladele suunatud toetuste, mis kaitsevad vee ja mulla seisundit ning tagavad elurikkuse säilitamise. Lisaks tegi komisjon ettepaneku muuta säästev loodusressursside kasutus ja kliimamuutustega seonduvad tegevused ÜPP teiseks oluliseks prioriteediks.