Eesti tähtsaim maavara on põlevkivi. Kaevandamisel ja rikastamisel tekkivaid jäätmeid ehk aherainet saab kasutada erinevatel eesmärkidel.

Täitematerjalide omaduste peamiseks probleemiks on madal külma- ja purunemiskindlus, mis on tingitud nõrkade põlevkiviosakeste sisaldusest täitematerjalis. Põlevkivi ja lubjakivi tuleb väljata võimalikult selektiivselt ning vältida tuleb põlevkivi sattumist aherainest toodetud täitematerjalide hulka.

Doktoritöö autor leidis, et aherainest toodetud täitematerjali kasutusala on piiratud täitematerjali külmakindlusega.

Katsed kinnitavad, et muud põlevkivi sisaldusest sõltuvad täitematerjalide omadused on korrelatsioonis külmakindlusega. Leitud on kütteväärtuse ülemine väärtus, mille juures on täitematerjal kasutatav ehituses. Lähtudes kütteväärtusest on leitud, millised kihid on kasutatavad ehituses ja millised on sobilikud kaevandatud alade täitmisel. Kuna täitematerjali külmakindlus sõltub põlevkivisisaldusest võib täitematerjalide kvaliteedi kiireks hindamiseks kasutada täitematerjali kütteväärtust.

Teades aherainest toodetud täitematerjali omaduste muutumise seaduspärasusi erinevate tehnoloogiliste skeemide puhul, rakendades kõrgselektiivset väljamist ning valikpurustamist, on senisest enam võimalik kasutada põlevkivi tootmisel tekkivat aherainet.

Töö on seotud Mäeinstituudi uuringuga Säästliku kaevandamise tingimused, projektiga Min-Novation ja mitmete teiste põlevkiviuuringutega.