Keskkonnaminister Keit Pentuse sõnul on Eestis alates 2000. aastast ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamisesse suunatud ligi 860 miljonit eurot Eesti riigi ja Euroopa Liidu toetusi. 

„Praeguseks lõppenud projektidesse on  investeeritud ligi 450 miljonit eurot ehk ligi 7 miljardit krooni. Tartu oli üks esimesi omavalitsusi, kes hakkas ELi toetusi veevärgi uuendamiseks taotlema. Tänu sellele on Tartus praegu üks parema katvusega veevärk, siinne joogivesi on puhas ja kõikidele normidele igati vastav. Käesoleval aastal on alustanud viimase suurema investeeringuetapina ka reoveesette käitluse  kaasajastamise projekti elluviimist,” selgitas Pentus.

Keskkonnaministri sõnul on ka käesoleval EL struktuurivahendite rahastamisperioodil (2007-2013) omavalitsustel võimalik kasutada EL Ühtekuuluvusfondi (ÜF) toetust. Kokku toetatakse ühisveevärgi-  ja kanalisatsiooniprojekte ÜF-ist  410 miljoni euro ulatuses. Tänaseks on projektidega kaetud 96% toetusest ning üle Eesti on käimas 72 projekti.

“Aastaks 2013 peaks Eestis kõigil ühisveevärgiga liitunud inimestel, keda kokku on ligi 900 tuhat, olema kodus puhas joogivesi. Samamoodi peab olema nõuetele vastavalt puhastatud reovesi, mis eeldab, et omavalitsused on väga aktiivsed kõiki ELi fondide poolt pakutavaid võimalusi kasutama,” täpsustas Pentus  ning lisas, et riik on pakkunud omalt poolt keerulises rahalises seisus omavalitsustele projektide elluviimiseks  ka paindlikke projektide omafinantseeringu katmise võimalusi.