Veeproovide võtmise ning analüüsimise kvaliteedinõuded muutuvad täpsemaks
Saada sõbrale
Prindi artikkel
Vabariigi Valitsus esitas Riigikogule veeseaduse muudatused, millega täpsustatakse veeproovide võtmise ja analüüsimise kvaliteedinõudeid. Seaduse muudatuse järgi hakatakse edaspidi veekogude seisundi hindamiseks tegema proove ka põhjasetetest.
Seaduse vastuvõtmise järel paraneb Eesti veekogude kvaliteedi hindamine, kuna laboritele kehtestatavate nõuete tulemusel suureneb veeseire andmete usaldusväärsus, ulatus ja täpsus.
Eelnõu kohaselt võetakse üle laborite direktiivis sätestatud vee füüsikalis-keemilise ning keemilise analüüsi tehnilised nõuded.
Ühtsete nõuete kehtestamise eesmärk on tagada, et veefüüsikalis-keemilisi ning keemilisi analüüse tegevad laborid saaksid kvaliteetseid ja võrreldavaid tulemusi. Selleks rakendatakse nii katse- ja kalibreerimislaboritele kompetentsuse üldnõudeid käsitlevat standardit EVS-ENISO/IEC 17025, mis loob üldise raamistiku laborite töö kvaliteedi tagamiseks kui ka spetsiifilisi nõudeid analüüsimetoodikate valikul.
Lisaks täpsustatakse eelnõu kohaselt veeuuringute valdkonna neid sätteid, mille rakendamisel on esinenud probleeme. Näiteks referentlaborite nimetamine ja nende ülesanded ning proovivõtmise korraldus. Kõnealuse direktiivi ülevõtmiseks muudetakse ka veeseaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri määrust, mis täpsustab tehnilisi nõuded analüüside täpsusele ja korraldusele.
01.04. Esmakordselt loodi veemajanduse korraldamiseks oma tegevuskavad
17.02. Kahes Pärnumaa järves on hapnikusisaldus kriitiline
10.02. Karmi talvega võib kaasneda veekogude ummuksisse jäämine
17.11. Veekogude seisundi eest vastutab igaüks
11.09. Valitsus kiitis heaks avalikesse veekogudesse ehitamist puudutava eelnõu
23.01. Veekogu piiranguvööndis tohib sõita ainult selleks ettenähtud teedel
01.10. Kuidas veesõidukiga veekogul liikuda?












