Uurijad väidavad, et ainet on potentsiaalselt võimalik kasutada soojuse püüdmiseks auto heitgaasist, mis ainet soojendaks, ning elektri tootmiseks hübriidauto aku laadimiseks.

Teised võimalikud tulevased rakendusalad hõlmavad tehastest ja tuumajaamadest väljutatud soojuse püüdmist või ookeani temperatuurierinevuste ärakasutamist elektri tootmiseks. Meeskond uurib ka tehnoloogia võimalikku turustamist, kirjutab Physorg.com.

Ülimalt "roheline"

“Uurimustöö on väga paljulubav, sest see esitab täiesti uue meetodi energia muundamiseks,” sõnas Minnesota Ülikooli professor Richard James, kes kõnealust uurimustöö meeskonda juhtis.

“See on samuti ülimalt “roheline” moodus elektri tootmiseks, sest jääksoojust kasutatakse elektri tootmiseks ilma süsihappegaasita,” lisas ta.

Aine loomiseks segas meeskond kokku elemente aatomitasandil, et luua uus multiferriitsulam Ni₄₅Co₅Mn₄₀Sn₁₀. Multiferriitsete ainete puhul kombineeruvad ebatavalised elastilised, magneetilised ja elektrilised omadused.

Sulam Ni₄₅Co₅Mn₄₀Sn₁₀ saavutab multiferriitsuse, tehes läbi ülipöörduva faasimuutuse, mille käigus üks tahke aine muutub teiseks. Selle faasimuutuse käigus muutuvad sulami magneetilised omadused, mida kasutatakse ära energia muundamise seadmes.

Magneetiliseks muutuv aine kogub soojust

Väikesemastaabilise demonstratsiooni käigus Minnesota Ülikooli laboratooriumis alustab teadlaste loodud aine mittemagneetilise ainena, mis  muutub temperatuuri vähesel tõstmisel järsult tugevalt magneetiliseks.

Kui see juhtub, kogub aine endasse soojust ning toodab spontaanselt ümbritsevas spiraalis elektrit. Osa sellest soojusenergiast kaob hüstereesi protsessi käigus.

Meeskond tegi aga olulise avastuse hüstereesi süstemaatiliseks minimeerimiseks faasimuutuse käigus.