Ühtekuuluvusfondi (ÜF) toel lõppenud projekti oli kaasatud 28 omavalitsust, selle kogumaksumuseks oli ligi 65 miljonit eurot ning selle tulemusena on 47 600 elanikul ligipääs ühisveevärgile ja kanalisatsioonile.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Harry Liivi sõnul oli lõppenud projekti eesmärk viia Emaõe-Võhandu valgalas paiknevate omavalitsuste veemajanduse taristud vastavusse Euroopa Liidu asulareovee ja joogivee direktiividega. „Meie eesmärk on 2013. aasta lõpuks tagada kõikide suuremate asulate elanikele tervisele ohutu, puhas joogivesi ja võimalus liituda ühiskanalisatsiooniga ning antud projekti lõppedes on 47 600 elanikul need võimalused olemas,“ lisas Liiv. „Tegemist on suurima lõppenud veemajandusprojektiga, kuhu suurematest asulatest olid haaratud Võru, Põlva, Räpina ja Elva ning hulgaliselt omavalitsuste keskusi Lõuna-Eestist,“ täpsustas Liiv.

Projekti tulemusena ehitati ja uuendati ca 240km vee- ja 280km kanalisatsioonitrasse, rajati ja rekonstrueeriti 50 puurkaevu, 41 joogiveetöötlusjaama ning 32 reovee puhastamiseks vajalikku rajatist.

Projekti rahastusotsuse järgne investeeringute kogumaht oli algselt 53,7 miljonit eurot, millest ÜF-i toetus moodustas 45,5 miljonit eurot ehk 85%, 10,2 miljonit eurot ehk 10% kohalike omavalitsuste ja vee-ettevõtete omaosalus ning Eesti riik kaasrahastas projekti kogusummas 8,3 miljonit eurot ehk 5% ulatuses. Projekti elluviimisel suurenes maksumus tänu ehitushindade kallinemisele 11 miljonit eurot, millest 90% kaeti Eesti riigi poolt KIK-i kaudu ja 10% kohalike omavalitsuste ja vee-ettevõtete poolt.

Projekti hakati ette valmistama juba 2003. ja 2004. aastal, kui Keskkonnaministeeriumi tellimusel ning koostöös Tartumaa, Jõgevamaa, Põlvamaa, Võrumaa ja Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskusega (KIK) pandi kokku Emajõe-Võhandu Ühtekuuluvusfondi rahastustaotlus, millega taotleti Euroopa Komisjonilt tagastamatut abi veemajanduse infrastruktuuride arendamiseks. Rahastamistaotlus esitati Euroopa Komisjonile augustis 2004 ning projekti rahasutsotsus saabus detsember 2005.

Projekti oli kaasatud 28 kohalikku omavalitsust Tartumaalt, Jõgevamaalt, Ida-Virumaalt, Põlvamaalt ja Võrumaalt. Projektide elluviijateks olid kohalikele omavalitsustele kuuluvad regionaalsed vee-ettevõtted (AS Emajõe Veevärk, AS Põlva Vesi, AS Võru Vesi).