Täna on põllumajandusel oluline roll Läänemere eutrofeerumisel. Suur  osa  mineraalväetisena antavast lämmastikust ja fosforist jõuab varem  või hiljem merekeskkonda, põhjustades vetikate ja ka kohati mürgiseid ühendeid vette eritavate sinivetikate (tsüaanobakterite) vohamist. Oma lisa annab ka halvasti käideldud sõnnik.

Täna on suuremad saastajad eelkõige vanad EL liikmesriigid, kus kasutatakse suuremaid väetise koguseid ja kus on ka kõrgemad põllumajandustoetused. Kuid liitumisjärgselt on ka uutes liikmesriikides kasvanud nii toetused kui ka mineraalväetiste kasutamine ja põllumajandusreostus. WWF leiab, et ÜPP peab uuenema toetamaks säästvat ja puhtamat põllumajandust.

Pöördumises rõhutataksekolme omavahel seotud põhimõtet, millele peaks vastama uuenev ÜPP:

1. Avalik raha avaliku hüve eest. Enamus põllumajanduse toodangust onturul kaubeldav ja seega peaks selle eest maksma turg, mitte  maksumaksja. Samas toodab põllumajandus ka avalikke hüvesid, nagu  pärandkoosluste ja kultuurmaastike säilitamine, tööhõive  maapiirkondades jpm, mida turul müüa ei saa. Maksumaksja raha kulugu just avalike hüvede eest  maksmisele.

2. Toetused eesmärgipäraseks. Kõik toetused olgu seotud konkreetseteeesmärkidega, sealhulgas peab olema selge, kuidas need mõjutavad  tootmise keskkonnasäästlikkust.

3. Aus ja läbipaistev toetuste jaotus. Uute ja vanade liikmesriikide erinev kohtlemine peab kaduma. Raha tuleb jagada mitte ajaloolise referentsi, vaid ühiskonnale loodavate hüvede alusel.

ELF peab WWFi partnerorganisatsioonina oluliseks rõhutada, et Eesti põllumajandusel on ka selge positiivne roll Läänemere rannikualade looduse elurikkuse kaitsel.

Meie rannaniidud ja teised pärandkooslused vajavad säilimiseks karjatamist ja niitmist, seega on rannikualadel loomakasvatuse jätkumine hädavajalik.

Leiame, et uuenev ÜPP peab  toetama eelkõige just sellist loodusesõbralikku põllumajandust, kus loodusväärtused on liha, piima, villa vm toodangu loomulikuks kõrvalsaaduseks.

Maksumaksja raha mingu loodussõbralikule põllumajandusele, mitte Läänemere saastamisele.

Eesti põllumajanduse arengud ei peaks lohisema vanade liikmesriikide vananenud mudelite  sabas, vaid peaksid olema Euroopa säästva põllumajanduse teenäitajaks.