Tavapärasest rohkem arutatakse Narva veehoidlaga seonduvat, sest nii seniste veemajandusprobleemide kui ka uute lahendamine sel veekogul nõuab oluliselt paremat reguleerimist. Näiteks tuleb juttu Narva jõe äravoolu kasutamisest Narva vana sängi osaliseks veestamiseks ning sellega looduslike kalakoelmute taastamiseks.

Täpsustatakse ka mitmete seniste tegevuste korda seires kasutatavate analüüsimeetodite, seireandmete vahetuse, hüdroloogiliste andmete vahetuse ja prognooside saamise osas Vene poolelt, samuti ohuolukordadest teavitamise korda, mis on eriti oluline Narva veehoidla puhul.

Eesti delegatsiooni juhib komisjoni kaasesimees Keskkonnaministeeriumi kantsler Rita Annus, Venemaa Föderatsiooni delegatsiooni komisjoni kaasesimees Föderaalse Veeressursside Agentuuri juht Marina Seliverstova. Delegatsioonide koosseisus on Eesti ja Venemaa loodepiirkonna juhtivad veemajandusametnikud, energiaettevõtete, piirivalve ja välisteenistuste esindajad.

Piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjon moodustati 1997. aastal Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel samal aastal sõlmitud piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel. Ühiskomisjon arendab piiriülest koostööd kahe riigi valitsuste vahel, korraldab pooltevahelist keskkonnaseire andmete vahetamist ja mõõtmismeetodite ühtlustamist, avardab mõlema poole teadus- ja avalike organisatsioonide koostöövõimalusi ning toetab piiriveekogude probleemide avalikku arutelu.