Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotmani sõnul on Eesti rahvusparkide ülesandeks lisaks loodusväärtuste kaitsele ka piirkonna kultuuripärandi kaitse. „Kahjuks on viimaste aastakümnete kalapüügi intensiivistumise ja ehk ka looduskaitseliste liikumispiirangute tõttu lootsiku kui veeliiklusvahendi kasutamine praktiliselt hääbunud. Selle toreda paadi tegemise oskuse taastamine ja lootsiku kasutamine looduses liikumiseks on aga siiski võimalik, nagu näitas hiljuti lõppenud projekt,“ ütles Lotman.

"Hea meel oli, kui Matsalu rahvas meiega eelmisel sügisel ühendust võttis, et selline projekt koos läbi viia. Piirkonnale iseloomulik lootsik on läbi nende õppepäevade taas kaardile toodud ning mitu osavat puutöömeest on saanud endale väärt oskused," lisas Matsalu lootsikuehituse projektijuht Peeter Saar puulaevaseltsist Vikan.

Lootsikute ehitamise õppepäevad algasid juba möödunud talvel. Aprilli keskel käidi ümberkaudsetes metsades tammekõverike otsinguil ning ehitus ise algas Penijõe mõisa ajaloolises laudahoones mai keskpaigas. Ehitusel võeti eeskujuks Kirikukülast pärit üle 80-aastane, ent tänaseni hästi säilinud, traditsiooniline lootsik. Paadid veeskati 19. augustil Penijõe sadamas. Projekti rahastas SA KIK.

14. septembril kell 14.45 kogunetakse Penijõe mõisa juures. Suitsu sadamas saavad värsked paadid endale nimed ning avatakse lamedapõhjalise lootsiku infostend. Penijõe mõisa konverentsisaalis räägib ihtüoloog Markus Vetemaa Matsalus toimuvast kalaseirest, kohaliku kalastiku olukorrast ning eripärast ja selle piikonna tähtsusest Väinamere kaladele. Oodatud on kõik paadi- ja kalastushuvilised. Sissepääs prii.