Vaktsiini külvati väikelennukitelt 9325 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaa ja Lätiga piirnevatel aladel. Vaktsineerimistegevust alustati Ida-Virumaast, seejärel külvati vaktsiinsöötasid Eesti-Vene maismaapiiril Kagu -ja Lõuna-Eestis ning liikudes edasi pikki Eesti-Läti piiri suunaga idast lääne poole lõpetati Pärnu lahe ääres.

Puhvertsooni vaktsineerimiseks kulus kokku 14 päeva.

Alates sellest aastast viiakse vaktsineerimist läbi vaid ohustatud aladel 20-50 kilomeetri ulatuses riigipiirist. See on vajalik, et takistada haiguse taaslevimist Eesti pinnale naaberriikidest pärit nakatunud rebaste ja kährikute kaudu.

Peale vaktsineerimisperioodi lõppu kütitakse rebaseid ja kährikuid, et kontrollida vaktsiinisöötade tarbimist ja vaktsineerimise efektiivsust. Marutaudi seire jätkub kogu Eesti territooriumil.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati haigestunud isendi surmaga. Viimase poole sajandi jooksul on metsamarutaud olnud Eestis kõikjal väga levinud. Taud hakkas kiiresti vaibuma peale metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise alustamist 2005. aasta sügisel. Aastatel 2006-2010 külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal. Viimase kolme aasta jooksul on Eestis marutaudi täheldatud vaid üksikutel juhtudel  Kagu-Eestis mõne kilomeetri kaugusel Venemaa maismaapiirist.

Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassil ja koeral oleks regulaarselt teostatud marutaudivastane vaktsineerimine.

Kõigist ebaloomulikult käituvatest või marutaudile iseloomulike tunnustega loomadest tuleb koheselt teavitada piirkonna volitatud veterinaararsti.

Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub 2012 aasta kevadel.