RMK juhatuse liikme Tiit Timbergi sõnul on pärandkultuur osa meie rahvuslikust identiteedist ja selleks, et objektid lihtsalt teadmatusest ei hävineks, on oluline nii maaomanike kui ka metsas ja maastikul tegutsejate teadlikkus. ”Levinumad pärandkultuuri objektid on kunagiste taluhoonete asukohad, kiviaiad, vanad metsateed ja kohanimed ning nendega seonduv,” ütles Timberg.

Pärandkultuuri kaardistamiseks tehti töid nelja erineva projektina, kogumahus ligi 2,5 miljonit eurot, millest EL-i rahastus moodustas 2,03 miljonit eurot. Projektide juhtpartner ja kaasrahastaja oli RMK. „RMK võttis 2005. aastal initsiatiivi ja asus projektide juhtpartneriks. Kaasrahastus on igati täkkesse läinud – täna teame metsas asuvatest pärandkultuuri väärtustest oluliselt rohkem,” ütles Timberg.

RMK pärandkultuuri spetsialisti Vaike Pommeri sõnul alustati kogu Eesti pärandkultuuri kaardistamisega 2005. aastal. “Töö käigus keskendusime eelkõige looduses leiduvatele kultuurimärkidele, linnad ja asulad jäid meie fookusest välja. Täna on töö lõpetamisel kaheksas viimases vallas ja 2012. aasta veebruariks on täielik ülevaade objektidest kõigile huvilistele Maa-ameti andmebaasis kättesaadav,” ütles Pommer. Vaike Pommer lisas, et suurprojektiks vajaliku inventeerija koolituse läbis üle 400 inimese. „Meie tublideks töövõtjateks olid inimesed kohalikust kogukonnast,” rõhutas Pommer ning lisas, et kaardistamiseks kulus 120 000 töötundi ja töö käigus sõideti läbi 580 000 kilomeetrit.

Lisaks 35 000 objekti kaardistamisele on projekti käigus korraldatud pärandkultuuri teabepäevadel ja üritustel osalenud enam kui 8000 inimest. Ilmunud on 17 erinevat trükist, kogutiraažiga 23 500 eksemplari ning lisaks ootab avaldamist veel 4000 eksemplariga 4 maakonna pärandkultuuri raamatut. Samuti rajati projekti ühe suurema ettevõtmisena Valgamaal Koiva jõe kaldale Taheva ja Olinase vahele Eesti-Läti piiriülene pärandkultuuri hooldus- ja hoiuala koos õpperadadega.

6. oktoobril toimus Viljandi Pärimusmuusika Aidas III pärandkultuuri konverents ”Pärandkultuur metsas – väärtustamata väärtused”, kus võeti tehtud töö kokku.