"Täpsed andmed selle kohta, milline on meie põhjavee või õhu olukord, kuidas ja kas see muutub, on aluseks kogu ülejäänud tööle, mis me keskkonna alal teeme. Sel põhjusel on täna allkirjastatud programm Eesti jaoks tähtis - uute tehnoloogiliste lahenduste abil paraneb võimalus keskkonna olukorda jälgida. See omakorda tähendab, et meil on paremad võimalused vajadusel muutustele reageerida," märkis keskkonnaminister Keit Pentus.

Eestile antava tagastamatu välisabi suuruseks on 39,92 miljonit Šveitsi franki ehk ligi 32 miljonit eurot, millest 8,5 miljonit franki suunatakse keskkonnaseire suutlikkuse parandamisse õhu, vee ja kiirguse valdkonnas. Programmi kaudu toetatakse 11 alaprojekti, mille viivad ellu Maa-amet, Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut, Keskkonnaamet, Tartu Ülikooli Füüsika Instituut, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut ja Keskkonnaministeerium. 

2015. aastani kestva koostööprogrammi toel kaasajastatakse ja laiendatakse Eesti keskkonnaseiresüsteemi eesmärgiga tõsta selle teenuse kvaliteeti – paraneb andmete edastamise kiirus ja usaldusväärsus. Näiteks toetatakse programmi raames proovivõtuvahendite uuendamist. Samuti kaasajastatakse vahendite eest seirejaamu, laboreid ja muid keskkonnaseire jälgimisseadmeid. Programmi poolt rahastatavate projektide raames viiakse läbi hanked vajalike seadmete soetamiseks ning spetsialistide koolitamiseks nende seadmetega töötamiseks.

Euroopa Liidu riikidel on võimalik kasutada Šveitsi toetust majandusliku ja sotsiaalse erinevuse vähendamiseks Euroopa Liidus. Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raamkokkulepe allkirjastati 2007. aastal. Täpsemat teavet selle kohta saab siit: http://www.fin.ee/shveits.