Kokku laekus konkursile 9 keskkonnateo, 14 keskkonnategija ja 14 keskkonnateokese kandidaati. Hindamiskomisjon selgitas konkursivõitjad välja kolmes kategoorias: aasta keskkonnateo auhind 2011, millele kandideerisid avalikkuse keskkonnateadlikkust suurendanud teod; aasta keskkonnateokese auhind 2011, kus võistlesid laste- ja noorte keskkonnaharidusega seotud projektid ning aasta keskkonnategija auhind 2011, millele konkureerisid keskkonnasõbralikkusega silma paistnud ettevõtted. Parimaid konkursil osalejaid tunnustas Keskkonnaministeerium rahaliste ja mitterahaliste auhindadega ning keskkonnategija, -teo ning -teokese märgise kasutamise õigusega.

Ragn-Sellsi rajatud kõrgtehnoloogilise segaolmejäätmete mehhaanilis-bioloogilise töötlemise tehas on unikaalne nii Eestis kui kogu Põhja-Euroopas. Tehase eesmärk on kasutada ära võimalikult palju tavajäätmeid (85%). Kunagi varem ei ole Eestis sellises mahus olmejäätmeid taaskasutusse suunatud. Tehas vastab juba praegu Euroopa Liidu poolt aastaks 2020 kehtestatud biolagunevate jäätmete käitlusnõuetele. Eriliseks teeb tehase just biokuivatustunnelite osa. Kui kõik teised jäätmete mehaanilise töötlemise tehnoloogiad Eestis eraldavad biojäätmed nende hilisema kõrvaldamise eesmärgil, siis jäätmekütuse tehases on võimalik viia biojäätmete niiskusesisaldus nii madalale, et nende kütteväärtuse suurenemine võimaldab neid tagasi kütuse koosseisu segada. Niiskus, mis kasulikuks ei osutu, lihtsalt aurustatakse.

Uues tehases sorteeritakse välja taaskasutusse suunatavad materjalid, mida kasutatakse toorainena uute toodete tootmisel. Toorainena mitte kasutatavatest jäätmetest valmib kütus, mida kasutatakse energiatootmisel. Energiatootmisel tekkiv tuhk kasutatakse omakorda ära ehitusmaterjalide tootmiseks.  Täismahus töötades võimaldab rajatud jäätmekütuse tehas käidelda kuni 120 000 tonni segaolmejäätmeid aastas. Tehase tehnoloogia on tarnitud peamiselt Suurbritanniast, Saksamaalt ja Hollandist.