Saksamaa looduskaitseameti Vilmi rahvusvahelise looduskaitseakadeemia korraldatud töökohtumisel (Spiritual Values in European Protected Areas: implications for management and communication) osales ettekannetega nii kaitsealade valitsejaid kui ka kodanikuühenduste esindajaid 12 Euroopa riigist. Konsultandiks oli kutsutud Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) kaitsealade komisjoni kultuuriliste ja vaimsete väärtuste töörühma Delose algatuse esindaja ja IUCNi keskkonnaekspert Josep-Maria Mallarach. Delose algatus tegeleb pühapaikadega tööstuslikult arenenud riikides.

Kohtumisel otsiti võimalusi, kuidas Euroopa kaitsealadel võtta arvesse vaimseid ja sealhulgas usulisi väärtusi. Käsitleti looduslike ja vähem looduslike pühapaikadega arvestamist kaitsealadel. Ettekanded olid nii islami (Bosnia), kristlike (eelkõige kloostreid ümbritsevad looduslikud alad) kui ka kohaliku pärimusliku loodususu (Eestis maausu ja Soomes saamide) pühapaikade kohta. Eestist oli kutsutud Maavalla Koda, ettekande pidas Arvi Sepp Maavalla koja hiite toimkonnast.

Arvi Sepp tutvustas Eesti looduslike pühapaikade riiklikku arengukava, selle täitmisel esile kerkinud raskusi ning jätkamise võimalusi. Nii Josep-Maria Mallarach kui ka moodustatava looduslike pühapaikade algatuse (sacrednaturalsites.org) esindaja Bas Verschuuren tõstsid esile IUCN-UNESCO looduslike pühapaikade juhendi tõlke ilmumist eesti keeles ja looduslike pühapaikade valdkonna arengukava, mis vaatamata raskustele on eeskujuks teistele riikidele.

Põlised looduslikud pühapaigad (hiied ja väiksemad) on riiklike looduskaitsealade eelkäijateks. Pühapaikades on loodus olnud omaalgatuslikult paremini kaitstud kui ümbritsevatel majanduslikult kasutatavatel aladel. Siiski ei arvestata praegu mitme looduskaitseala kategooria puhul looduslike pühapaikadega. Nõupidamisel leiti, et ka kaitsealade külastajad huvituvad looduskaitsealade vaimsest küljest ning neile tuleb anda võimalus looduse vaimse mõõtme tajumiseks ning sellega oma elu rikastamiseks.

2008. aastal kiitis Eesti Vabariik heaks IUCNi juhendi looduslike pühapaikade haldamise kohta, milles looduslikke pühapaiku käsitletakse inimkonna ning ka Eesti vanimate looduskaitsealadena. 2008. aastal kinnitatud ning 2012. aastal lõppeva looduslike pühapaikade riikliku arengukava on ette nähtud 1/3 Eesti kihelkondade pühapaikade uurimiseks ja kaitsmiseks. Eesti riik on arengukava seni rahastanud 11 % ulatuses.