Viimastel aastatel on märkimisväärselt tõusnud põllumajandusliku abi ülemaailmne tähtsus ning toiduainete hindade kõikumine soodustab selle trendi jätkumist.

"IFADi töös osalemine loob Eestile rahvusvaheliselt tunnustatud ning arenguriikidele vajaliku ja tõhusa arenguabi andmise kanali ning võimaluse koostööks nii teiste doonorriikidega kui ka arenguriikidega. Põllumajandusministeerium soovib jagada rahvusvahelist vastutust ja panustada võimaluse piires toiduainetega kindlustatuse, keskkonnasäästliku põllumajanduse ja maaelu arenguga seotud probleemide lahendamisse," selgitas Eesti esindaja FAO juures Ruve Šank.

Lisaks Eesti riigile võimaldab IFADiga ühinemine senisest laiemalt panustada ka ettevõtetel, kellel avaneb võimalus osaleda kaupade, teenuste ja konsultatsioonide hangetes, milles saavad osaleda vaid fondi liikmete firmad ja asutused.  

IFADi juhatus toetas Eesti ühinemist fondiga, kuid selle peab omalt poolt heaks kiitma ka nõukogu, mis koguneb korralisele istungile tuleva aasta veebruaris.

IFADi eesmärgiks on vaesuse vähendamine arenguriikide maapiirkondades finantseerides projekte põllumajanduse arendamiseks.  1976. aastal asutatud ÜRO eriorganisatsioon on seniste tegevusaastate jooksul investeerinud 12 miljardit USA dollarit 860 projekti ja programmi, mis on mõjutanud ca 370 miljonit väga madala sissetulekuga maapiirkonna elanikku. Vahendite jaotamisel juhindutakse vajadusest suurendada toidutootmist ja parandada vaeseima rahva toitumistaset, samuti pööratakse tähelepanu elamistingimuste parandamiseks.

IFADisse kuulub 167 riiki, sealhulgas OPEC ja OECD liikmesriikidest doonorriigid ja arenguriigid.