kolmapäev 24. mai

Tallinnas toimus 10. oktoobril tervislikku toitumist käsitlev seminar "Toidu keskkonnamõjud: andmetest teadlikkuseni"

Janek Ote, www.bioneer.ee vabatahtlik kaasautor

12.oktoober 12, reede Prindi artikkel
Tallinnas toimus 10. oktoobril tervislikku toitumist käsitlev seminar
Pildistas Janek Ote, Bioneer.ee

Seminar leidis aset projekti: "FOODWEB – Läänemere keskkond, toit ja tervis: harjumustest teadlikkuseni" raames.

Projekt ühendab Läänemerd ümbritsevate maade - Eesti, Läti ja Soome teadlasi. Foodwebi eesmärgiks on näidata mõlemasuunalist seost inimese, toidu kvaliteedi ja keskkonna vahel.

Toidu seminar 10.10.2012

Uuringute sihtpiirkonnaks on Läänemeri, mida hinnatakse üheks enim kemikaalidega saastunud mereks maailmas ja seda ümbritsev regioon. Paljud kahjulikud ained mõjuvad edasi mööda toiduahelat, ning on ohtlikud elusorganismidele, sealhulgas toiduahela lõpptarbijale - inimesele.

Nagu mainis projekti eestvedaja, Sirpa Kurppa Soome Põllumajandusuuringute Keskusest, on toidu ohutuse puhul tähtsaim inimese teadlikkuse suurenemine. Lõppeesmärgiks on luua vastastikune arusaamine, kuidas iga inimene saab oma toitumisvalikuid tehes panustada keskkonda. Peamine on juhtida inimesed oluliste teadmisteni. Piiriülene koostöö loob piire ületava kultuuri, mille sihtmärgiks on kooliõpilased ja noored pered.

Tuomas Mattila Soome Keskkonnainstituudist lisas oma ettekandes: "Peamine on meie planeedi tulevikku mitte ära süüa." Kliimamuutus on inimkonnale väljakutseks, mis jõuab kätte 2050. a paiku. Praegu hinnatakse 43% kogu maismaast olevat inimese kasutuses. Aastaks 2025 prognoositakse selle kasutuse tõusu 50%. Võrdluseks kõige suurem jäätumise piir jääajal hõlmas vaid 30%. Inimeste poolt teostatav looduse hõlvamine vähendab loomastiku ja taimestiku liigirikkust.

Toidu seminar 10.10.2012

Suurim süsiniku jalajälge tekitav eluavaldus on toitumine. Indialaste tarbimise jalajäljeks oleks vaja 0,5 planeeti, Ameerika Ühendriikide elanike jaoks aga 4,2 maad. Balti regiooni hindab Mattila iseseisvalt toidu kasvatamisega hakkama saavaks. Baltikumis on maakasutus vähem intensiivne, kui Lääne - Euroopa arenenud maades. Tulevikus võiks Baltikum muutuda põllumajandustoodete eksportijaks.

Konverentsil tutvustati mitmeid veebis asuvaid lahendusi, mis võimaldavad kasutajal hinnata toidu mõju keskkonnale.

  • Näiteks kalalkäigu mõju saab hinnata aadressil foodweb.ut.ee
  • tka.nutridata.ee aadressil saab infot Eestis levinud toiduainete komponentide nagu kalorid, vitamiinid jms. kohta.
  • Ingliskeelsel konverentsi saab täies ulatuses taasjälgida veebilehelt natmuseum.ut.ee
  • Ettekannete presentatsioonimaterjale saab vaadata: foodweb.ut.ee







Telli nädalane tasuta kokkuvõte Bioneeri olulisematest uudistest!