reede 31. märts

Langenud Vabadusvõitleja Päev 26. märtsil

24.märts 17, reede Saada sõbrale Prindi artikkel
Langenud Vabadusvõitleja Päev 26. märtsil
Foto: Wikipedia/CC BY-SA 3.0, https://et.wikipedia.org/w/index.php?curid=255918

Jüri Kukk sündis 1. mail 1940 Pärnus. Õppis ja töötas keemikuna Tartu Riiklikus Ülikoolis (TRÜ) 1958-1979. Aastatel 1975-1976 stažeeris erialaselt Prantsusmaal Bellevues. Rahvusliku meelsuse ja okupatsioonivastaste väljaastumiste eest vallandati dotsent Jüri Kukk 1979. aastal oma seniselt töökohalt ülikoolis, millele aitasid kaasa kohalikud KGBlased, tolleaegsed kolleegid ja isegi mõned üliõpilased. 13. märtsil 1980 teadlane ja õppejõud arreteeriti. Kohtulavastusel Eesti NSV Ülemkohtus 5.-8. jaanuaril 1981 mõisteti Jüri Kukele 2-aastane vabadusekaotuslik karistus.

Nagu sovetlikus kohtupraktikas tavaks, polnud N Liidus korraldatud poliitilistel protsessidel teisitimõtlejate üle jälgegi objektiivsusest – nn kohtuotsused olid juba kas kuskilt mujalt dikteeritud või ette ära otsustatud. Protestiks justiitsterrori vastu pidasid nii Jüri Kukk kui ka tema kaaskohtualune Mart-Olav Niklus kestvat näljastreiki – pidades õigusemõistmise paroodiast osavõttu inimväärikust alandavaks.

1981. aasta alguses saadeti Jüri Kukk Tallinnast – rikkudes isegi tolleaegseid õigusnorme – eluohtlikus seisundis kandma karistust Venemaal. Surm saabus Vologda tapivanglas 27. märtsil 1981 kl 2.20. Põhjus: alandatud ja kurnatud poliitvangi ebainimlik kohtlemine, lämbumine tõenäoliselt ebaprofessionaalsel tasemel läbi viidud kunstliku toitmise tagajärjel.

Jüri Kuke justiitsmõnitamise vastu protesteeris vaba maailma avalikkus – teiste hulgas kümned kolleegid Prantsusmaalt, kellega ta mõni aasta varem oli koos töötanud. Aasta möödudes Jüri Kuke hukkumisest võõrsil tegi Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar (1931-2015) Vabadusraadios ettepaneku hakata eestlasest märtri surma-aastapäeva igal aastal 27. märtsil tähistama Langenud Vabadusvõitleja Päevana (LVP). Kahjuks pole taasiseisvunud Eesti Vabariigi administratsioon mainitud ettepanekut riikliku tähtpäevana tänaseni aktsepteerinud.

LVP esimene aulakonverents korraldati Tartu Ülikooli peahoones kakskümmend aastat tagasi, 27. märtsil 1997. Avas selle rektor professor Peeter Tulviste. Hiljem on avasõna öelnud rektorid professor Jaak Aaviksoo, professor Tõnu Lehtsaar, prorektorid professorid Birute Klaas ja Kristjan Haller. Rektor prof Jüri Kärner Jüri Kuke ümbermatmisel 1989. aastal kodumaa mulda avaldas oma kõnes toimunu üle kahetsust ja vabandas, et just kolleegid ülikoolist olid rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud teadlase tagakiusamisele kaasa aidanud või ise selles osalenud.

Tänavu korraldatakse Langenud Vabadusvõitleja Päeva tähistamine Tartu Ülikoolis juba kahekümne esimest korda. Eesti Vabariigis on eestlaste ja siinsete teistest rahvustest kaasvõitlejate rahumeelset ja õiguslikku okupatsioonivastast tegevust kahetsusväärselt vähe uuritud. Iga-aastaste kokkutulekutega märtsikuu lõpus Tartu Ülikoolis soovitakse meie lähiajaloole senisest suuremat tähelepanu pöörata. Seetõttu korraldataksegi eelolev ajalookonverents Jüri Kuke mälestuseks Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumi valges saalis Lossi tn 25 26. märtsil algusega kell 12.

Konverentsil tulevad käsitlusele muu hulgas 1988. aastal täielikult rehabiliteeritud Jüri Kuke ahistamise ja võõrsil hukkumise asjaolud, samuti teiste eesti rahvuslaste alusetute represseerimise juhtumid. Kutsume esinema Tartu Ülikooli lähiajaloo õppejõude, samuti selle ajajärgu uurijatest üliõpilasi. Loodetakse teadusloolaste ja teiste asjahuviliste rohket osavõttu.







Telli nädalane tasuta kokkuvõte Bioneeri olulisematest uudistest!