kolmapäev 24. mai

Ühisreid Liivi lahel näitas, et püüginõuete täitmine on mõnevõrra paranenud

19.mai 17, reede Prindi artikkel
Ühisreid Liivi lahel näitas, et püüginõuete täitmine on mõnevõrra paranenud
Ühisreid Liivi lahel. Foto: Keskkonnainspektsioon

Keskkonnainspektsiooni ja politsei kahepäevane ühisoperatsioon Liivi lahel näitas, et olukord püüginõuete täitmisel on mõnevõrra paranenud, kuid silmasuuruse ja püüniste vahekaugusega on siiski probleeme. Tuvastatud rikkumiste põhjal on alustatud üheksa süüteomenetlust.

„Ühisoperatsiooni lõpuks kogunes siiski mitmeid rikkumis. Lubatust väiksema silmasuurusega seoses alustati kaks kriminaalmenetlust (need on juhtumid, millega kaasnes oluline keskkonnakahju) ja kaks väärteomenetlust. Väiksema vahekauguse tõttu algatati viis väärteomenetlust,“ ütles Keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna juhataja Indrek Ulla.

"Kuna osa kontrolliandmetest vajab veel töötlemist ja täiendavat uurimist, ei ole välistatud, et menetluste arv võib suureneda,“ lisas Ulla.

85 püügivahendi juures ilmnesid probleemid tähistamise ja märgistamisega, kuid need loeti vähetähtsaks rikkumiseks ja nendele menetlust ei järgne. Küll aga suheldi ja suheldakse veel kõigi omanikega (85 mõrra peale kokku 40 omanikku) ja antakse suuline korraldus püügivahendid nõuetega vastavusse viia.

Lisaks kontrollisid inspektorid koos Veterinaar- ja Toiduameti ametnikega kala lossimist sadamates. Selles osas rikkumisi ei tuvastatud. 

"Liivi laht on väga suure intensiivsusega püügipiirkond ja siin on oluline, et kalavarude kaitseks kehtestatud reeglitest kinni peetakse. Taolised ühisreidid annavad püügitegevusest tervikpildi ja kindlasti on plaanis neid jätkata," märkis Ulla.

Pärnu politseijaoskonna juhtivpiirivalvur Janek Pinta sõnas, et politsei osa kontrollaktsioonis oli sekkuda juhtumitesse, kui mõnel veesõidukil tuvastatakse puudused ohutusvarustuses või kui alust on asunud tüürima ebakaine isik. „Veeliiklus oli kahel päeval võrdlemisi hõre ja selles vaates möödus operatsioon politsei jaoks edukalt, kuna kirjeldatud rikkumisi ei tuvastatud,“ võttis Pinta möödunud kaks päeva kokku. 

Juhtivpiirivalvur lisas, et kuna Pärnu laht on atraktiivne püügipiirkond, siis on püüniste korrektne tähistus ja paigaldus oluline ka veeliikluse ja meresõiduohutuse tagamiseks. „Ka merele vaba aega veetma tulnud inimestele peaks liikumiseks ruumi jääma.“

Teisipäeval ja kolmapäeval toimunud ühisoperatsioonis osales kolme ametkonna peale kokku ligi 50 inimest. Merel oli kontrollimas üheksa ujuvalust, sealhulgas patrull-laev Valve.

Mitme ametkonna jõududega läbiviidav suuroperatsioon toimus Liivi lahel kolmandat korda. Selle läbiviimist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Taustainfoks:

Eelmisel kevadel toimunud ühisoperatsioonil ilmnes, et paljud kontrollitud mõrdadest olid lubatust väiksema silmasuurusega. Ettenähtud 60 mm asemel mõõdeti silmasuuruseks 56 mm või veelgi vähem.

Tollased mõõtmistulemused tekitasid palju arusaamatust ja vaidlusi. Kalurid väitsid, et nende püünised vastavad nõuetele, viidates kiiluga mõõtmise tulemustele, mis erinesid ametlikest elektroonilise mõõteriistaga saadud tulemustest.

Tekkinud olukorra ja erimeelsuste lahendamiseks kutsus keskkonnaminister tookord kokku Liivi Lahe Kalanduskogu, teadlaste ja ametkondade esindajad. Arutelu tulemusena jõuti kompromisslahenduseni: teadlastega kooskõlastatult muudeti ajutiste kalapüügikitsendustega mõrrasilma suurust ja kalurid võisid oma püünised püügile jätta, kuid vastukaaluks tõsteti koha alammõõtu.

Pärast eelmisel aastal korraldatud ühisoperatsiooni ja enne tänavuse püügihooaja algust andis Keskkonnainspektsioon kaluritele võimaluse oma mõrdade silmasuurust kontrollida, mida osa kaluritest ka tegi, et olla kindel püügile asetatava püügivahendi seaduslikkuses.

Seekordsel ühisoperatsioonil keskenduti eeskätt silmasuuruse ja püügivahendite vahekauguse kontrollimisele.








Telli nädalane tasuta kokkuvõte Bioneeri olulisematest uudistest!