Eesti on 84. konventsiooniga ühinev riik, keda vaalakomisjonis hakkab esindama Keskkonnaministeerium. “Meie eesmärk on igati toetada vaalakaitset pooldavaid riike ja samas aidata Euroopa Liidul koostöös poliitikute ja teadlastega välja töötada paindlikud reeglid ning lahendused vaalapüügi paremaks korraldamiseks,” ütles Keskkonnaministeeriumi loodukaitse osakonna peaspetsialist Kadri Alasi. “Seejuures on kindlasti abiks meie pikaajalised kogemused ohustatud liikide kaitsmisel ja looduse säästlikul kasutamisel.”

Eesti ise ei kavatse hakata vaalu püüdma ja on ka kommertseesmärkidel vaalapüügi vastu. “Kuid toetame teatud piirkondades (Gröönimaa, Island, Norra) kontrollitud ja piiratud traditsioonilist vaalapüüki kui kohalikku elulaadi,” ütles Alasi.

Üheks liitumise põhjuseks on Eestile avanev võimalus kaasa rääkida vaalanduse ja kalapüügi parema koostoimimise korraldamisel Atlandil, kus püüavad ka meie laevad. Liikmelisus lisab meile rahvusvahelisel tasemel kaalu ka Antarktika uurimisjaama asutamise plaani arendamisel.

Vaalapüügi reguleerimise rahvusvaheline konventsioon (International Convention for Regulation of Whaling) allkirjastati 1946. aasta 2. detsembril eesmärgiga kindlustada vaalavarude kaitse ja vaalatööstuse jätkusuutlik areng. Konventsiooni elluviimiseks on loodud rahvusvaheline vaalanduse komisjon (IWC – International Whaling Commission), kes jälgib ja vajadusel täiendab/parandab vaalanduse korraldamiseks ette nähtud meetmeid. Näiteks kuuluvad meetmete hulka vaaladele kaitsealade loomine, vaalapüügi limiteerimine jne. Ka tegeleb vaalakomisjon vaalauuringute korraldamisega ja peab arvet püügi üle.

Vaalakomisjon on avatud kõikidele riikidele, kes on konventsiooniga liitunud. Komisjoni kuulub iga riigi esindaja koos ekspertide ja nõunikega. Organisatsiooniga on liitunud 83 riiki. Eesti liitumist toetavad Euroopa Komisjon ja meie looduskaitseorganisatsioonid eesotsas Eestimaa Looduse Fondiga.