Aasta lõpus tehtud otsused tähendavad umbes 180 000 Eesti elanikule seda, et lähiaastatel ühendatakse nende kodud veevõrku või paraneb joogivee kvaliteet. Lisaks ehitatakse ja renoveeritakse kanalisatsioonitorustikke ning valmivad uued puhastusseadmed. Ühtekuuluvusfondist saavad toetust Aseri, Haljala, Jõelähtme vald, Järva-Jaani, Kadrina, Kehra, Keila, Kohila, Narva, Põltsamaa, Pärnu, Rae vald, Rakvere, Otepää, Saue, Sillamäe, Tapa, Tõrva, Valga ja Väike-Maarja. Narva linna veeprojekti rahastusotsuse peab omalt poolt kinnitama ka Euroopa Komisjon, kuna projekti kogumaksumus ületab 25 miljonit eurot.

KIKi juhataja Kalev Auna sõnutsi on tegemist olulise sammuga ELi struktuurifondide toetuste jagamisel: „Lihtsalt numbritena on 2,4 miljardit ehk raske hoomata või millegagi võrrelda, kuid see on näiteks suurem summa kui KIKi poolt 2008. aastal vahendatud toetused kokku. Suurte rahasummade varju ei tohiks jääda aga kõige olulisem ehk need 180 000 inimest, kelle elukvaliteet tänu sellele toetusele lähiaastatel tunduvalt paraneb.“

Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi elukeskkonna arendamise rakenduskava meetme „Veemajanduse infrastruktuuri arendamine“ esimeses taotlusvoorus esitati KIKile kokku 35 taotlust. Veemajanduse infrastruktuuri arendamise projektide rahastamiseks on Ühtekuuluvusfondist perioodil 2007-2013 kavandatud 6,4 miljardit krooni.

2000. aasta mais tegevust alustanud SA Keskkonnainvesteeringute Keskus on juhtiv keskkonnaabi ja -investeeringute suunaja. KIK suunab keskkonnakasutusest laekuva raha keskkonnaprojektide arendamisse, täidab Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi keskkonnaprojektide rakendusüksuse ülesandeid. Ühtlasi on võimalus KIKist taotleda keskkonnalaenu keskkonnaprojektide arendamiseks.