Põhjalikku andmekogu aadressil www.folk.ee/kultuurilaegas on ette valmistatud ligi viis aastat. „Idee luua keskkond, mis koondaks infot erinevate rahvakultuuri valdkondade kohta tekkis siis, kui Eesti laulu- ja tantsupidusid hakati lisama UNESCO suulise ja vaimse kultuuripärandi nimekirja,“ selgitas Kultuurilaeka ideoloog ja esimene peatoimetaja, Eesti Pärimusmuusika Keskuse juures tegutseva pärimusmuusika teabekogu juht Aleksander Sünter.

Tänasest kõigile huvilistele kättesaadav teabeportaal on jaotatud viie valdkonna vahel, sisaldades rohkelt selgitusi, fotosid ning arhiivimaterjale rahvalaulu ja laulupidude, rahvatantsu ja tantsupidude, rahvapillide ja -pillimuusika, rahvarõivaste ning rahvakalendri tähtpäevade kohta. Lehelt leiab ka temaatilisi mänge – näiteks saab visata täringut rahvakultuuri maastikul ja panna kokku rahvarõivapuzzlet.

„Kultuurilaeka abil soovime süvendada teadmist, et laulu- ja tantsupidude näol pole tegu pelgalt baltisakslastelt laenatud festivaliga, vaid sellel on sügavamad juured meie identiteedis,“ kinnitas Aleksander Sünter. „Eestlased armastavad end pidada laulu- ja tantsurahvaks. Mida see aga sisuliselt tähendas eelmiste põlvkondade jaoks? Milliseid laule ja tantse, miks, kus ja millal lauldi ning tantsiti? Kultuurilaeka abil soovime kaasa aidata tänase identiteedi juurte tundmisele ja selle kandjaks oleku väärtustamisele.“

Kultuurilaeka hilisemaks peatoimetajaks on Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur, etnomusikoloog Taive Särg. Valdkondlikeks toimetajateks on Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Mall Hiiemäe (rahvakalendri tähtpäevad), Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator Ellen Värv (rahvarõivad), mitmekordne tantsupidude üldjuht, koreograaf ja pärimuskultuuri õpetaja Maie Orav (rahvatants ja tantsupeod), Tartu Ülikooli kultuuriteaduste professor Kristin Kuutma (rahvalaul ja laulupeod) ning muusikaõpetaja ja pillimeister Raivo Sildoja (rahvapillid ja -pillimuusika).