Foto: textually.org

„Kõik koolitusel osalenud väärivad tunnustust, sest paljudele oli see üle mitme aasta uuesti koolipinki istuda ning kui õppida töö või väikse lapse kõrvalt, siis nõuab see üksjagu tahet ja järjekindlust,“ ütles haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Ta möönis, et see oli esimene kord, kus sai pakkuda nii palju täiend- ja ümberõppevõimalusi ning seda ka töötavatele inimestele.

„Õpihimuliste inimeste ja riigi koostöös saavutasime Eesti ühiskonnas kahe aastaga olulise arenguhüppe, jõudes täiskasvanud õppijate osakaalu arvestuses Euroopas mahajääjate hulgast keskmiste hulka ja isegi edetabeli esimesse poolde. See näitab kogu meie ühiskonna küpsust,“ sõnas Lukas.

Haridus- ja Teadusministeeriumi projektijuhi Inna Laanmetsa andmetel oli programmi kõige mahukamaks osaks arvutiõpe, millest võttis nelja koolitussemestri jooksul osa üle 4000 inimese. „Arvutikursuste suuremahuline tellimine ja nende menu on kindlasti seotud asjaoluga, et harjumuspärase algõppe kõrval pakume koolitust ka edasijõudnutele ning võimaldame täiendõpet näiteks arvutigraafikas ja programmeerimises,“ lausus Laanmets. Ta lisas, et tasuta koolitused ongi peaasjalikult suunatud mitte ümberõppimisele, vaid juba olemasolevate oskuste-teadmiste arendamiseks ja kinnistamiseks, et pingelisel tööturul oma konkurentsivõimet tõsta.

Laanmetsa kinnitusel olid suuremad tellimused ja osalus ka üle 2000 osalejaga majutamise ja toitlustamise õppekava erialadele, mille raames korraldati täiendkoolitusi ja kutseeksamite ettevalmistuskursusi näiteks kokkadele, kelneritele ja majutusasutuste teenindajatele. Üle 2000 huvilise võttis osa ka üldoskuste kursustest, mille hulgas olid menukaimad suhtlemiskursused teenindussfääris töötavatele inimestele ning erialaterminoloogilised keelekursused. Ehituse ja tsiviilrajatiste õppekava täienduskoolitused pakkusid lisateadmisi ligi 1700-le ehitajale, võimalust saada täiendusõpet ning ettevalmistust kutseeksamiks kasutas ligi 1300 müüjat ja laotöötajat.

Laanmetsa sõnul olid kursuste korraldajateks 37 kutseõppeasutust ja rakenduskõrgkooli üle Eesti, et teha osalemine kättesaadavaks inimestele kõikides Eesti maakondades. „Kui arvutiõpet oli võimalik korraldada kõikides kutseõppeasutustes, siis aianduskursused olid koondunud ikkagi Räpinasse ja metsanduskursused näiteks Luua Metsanduskooli, kus on vastavad õppevõimalused ja oskusteave,“ selgitas ta.

Käesoleva aasta majandustingimustest lähtuvalt sai erinevalt kahel eelmisel aastal läbi viidud koolitustest kevadsemestri kursustel osaleda ka ajutiselt töötud ja ametlikult töötuks registreerumata inimesed. Ka olid osalema oodatud lapsepuhkusel viibivad emad, puudega inimesed ning mingil muul põhjusel mittetöötavad inimesed ja pensionärid, kel plaan tööturule naasta. Seoses tekkinud muutustega majanduselus ning sellest tingitud olukorraga tööturul, esitati ka 1,7 miljoni krooni suurune lisatellimus väikeettevõtluse ja raamatupidamise ehk FIE-de ja väikeettevõtjate lisakursustele.

Teistest valdkondadest telliti sel kevadel kursusi ka hoolduslukksepa, elektritööde juhi, puhastusteenindaja, metallilõikepinkide programmeerija, autotehniku ning turismikorraldaja erialal.

Sügisel taas algavate tasuta koolituste kohta saab infot alates 15. juulist aadressil www.hm.ee/tasutakursused Koolitustele saab registreeruda kursust korraldavates koolide kaudu, kelle andmed leiab samalt koduleheküljelt.

Koolitusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused“ poolt ning korraldatakse kuni 2013. aastani. Valdkonna arendusse investeeritavaks planeeritud summaks on ligi 137 miljonit krooni. Programmi raames jätkuvad ka projekti „Täiskasvanute tööalane koolitus kutseõppeasutustes“ koolitused.

Programm „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused“ kuulub „Inimressursi arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Elukestev õpe“ toetusprojekti „Täiskasvanuhariduse arendamine“ alla. Programmi rahastab 85% ulatuses Euroopa Sotsiaalfond.