Eesti ettevõtted tootsid 2008. aastal 133 gigavatt-tundi tuuleenergiat ja 28 gigavatt-tundi hüdroenergiat. Tuuleenergia tootmises toimus märkimisväärne hüpe 2005. aastal kui varasema aastaga võrreldes suurenes tootmine seitse korda. Pärast seda on toomine igal aastal suurenenud, ent aeglasemas tempos. Hüdrojaamade toodangu kasvutempo on ajavahemikul 2005–2008 olnud stabiilsem ja aeglasem. Ehkki taastuvelektri osatähtsus elektritoodangus on suhteliselt väike, on see aasta-aastalt kasvanud ning moodustas 2008. aastal 1,5%. Aasta varem oli see näitaja 0,9%.

Elektrijaamades rakendati endiselt keskkonnasäästlikumat elektrienergia ja soojuse koostootmist. 2008. aastal oli Eestis 17 koostootmise printsiibil töötavat elektrijaama, kust saadi ligi 9% elektri- ja 30% soojusenergiast. Koostootmisrežiimiga toodetud elektritoodang kasvas aastaga ligi 5%.

Üldisest majanduslangusest mõjutatuna vähenes energia riigisisene tarbimine 2008. aastal varasema aastaga võrreldes 4%. Primaarenergiat toodeti 4% vähem, vähenes nii põlevkivi, turba kui ka puitkütuste tootmine. Ainsana suurenes märgatavalt (üle 40%) hüdro- ja tuuleenergia toodang.

Energiatoodete eksport vähenes 2008. aastal. Välisturule müüdi 16% vähem elektrit kui aasta varem. Väljavedu Lätti kahanes ligi kaks korda. Jätkuvalt oli tähtsaim eksporditav energiatoode põlevkiviõli, mille toodangust üle poole eksporditi. Põlevkiviõli ekspordis olid tähtsamad sihtriigid Suurbritannia, Rootsi, Soome, Belgia ja Läti.

Energiatoodete import vähenes ligi kümnendiku. Mootorikütuseid imporditi 20% ja maagaasi 4% vähem kui aasta varem. Samas suurenes ligi neli korda elektrienergia import, seda peamiselt omatoodangu osalisest asendamisest imporditud elektriga. Elektriimport Lätist oli üle kahe ja Leedust ligi neli korda suurem kui 2007. aastal.

Tuule- ja hüdroenergia tootmine, 2002–2008

Allikas: Statistikaamet