Foto: Katrin Lipp, www.bioneer.ee

10. novembril aset leidval konverentsil meenutatakse mahepõllumajanduse algust Eestis ja käsitletakse selle jätkusuutlikkuse aspekte. Samuti tuleb jutuks mahetootmise seos keskkonna ja tervisega.

Osalejatele jagatakse teavet mahepõllumajanduse hetkeolukorrast ning mahetoetustest. Oma tegevust tutvustavad ning mahetootmise ja –töötlemise kogemusi jagavad Alt-Lauri mahetalu perenaine Kaja Kesküla, Vändra Leiva juhataja Krista Assi ja Pajumäe talu peremees Arvo Veidenberg.

Mahetoodete turustamisest annavad ülevaate Ökosahvri juhataja Siiri Talumaa ja TÜ Eesti Mahe tegevdirektor Jaan Nõmmik. Põllumajandusministeerium teeb ülevaate mahepõllumajanduse arengukava elluviimisest.

Eestis on novembri seisuga 1277 mahetootjat ja üle 102 000 hektari mahemaad. Tunnustatud mahetöötlejaid ja –käitlejaid on 47.

Ökopoodidest ja suurematest toidupoodidest on võimalik leida kodumaised piimatooteid, liha, jahu ja helbeid, makarone, pagaritooteid, moose, köögivilja jm.

Eesti põllumajandusstatistika järgi moodustab mahetootmine praegu kogutoodangust 10 protsenti, ent mahekauba sildi alla turustatakse vaid 0,2 protsenti toodangust.

Üritust korraldav maaülikool teatab, et mahetoidu tootmine ja tarbimine on siiski järk-järgult kasvanud ning inimeste teadlikkus ja nõudlus tervisliku toidu järele suureneb jätkuvalt.

Mahetoorainest valmistatud toitu saavad mekkida ka konverentsil osalejad.

Selleks nädalaks on maaülikooli toodud ka Eesti Põllumajandusmuuseumi näitus mahepõllumajandusest.