Keskkonnaminister kinnitas must-toonekure kaitseks tegevuskava
Saada sõbrale
Prindi artikkelKeskkonnaminister Jaanus Tamkivi allkirjastas must-toonekure kaitse tegevuskava, mis tõhustab selle liigi kaitset kogu Euroopas, sest osa Euroopa must-toonekurgedest pesitseb Eestis.
Must-toonekurg (Ciconia Nigra L.) kuulub Eestis kõige rangemasse, I kaitsekategooriasse, mille kõik isendid ja nende pesitsuspaigad on riikliku kaitse all.
Euraasias on must-toonekurg levinud suurel territooriumil Atlandi rannikust kuni Vaikse ookeani rannikuni. Levikuala põhjapiiriks jääb Peterburi läbiv laiusjoon ja lõunapiiriks Vahemere põhjakallast tähistavad laiuskraadid. Lisaks esineb seda liiki Pürenee poolsaarel ning Lõuna-Aafrikas. Paraku on ta kas vähearvukas pesitseja või hoopiski haruldane. Ka Ida-Euroopas, kus asub üle poole Euroopa asurkonnast, on arvukus langemas, sest asurkondi ohustavad nii metsade aktiivne majandamine kui ka maaparandus.
Äsjakinnitatud tegevuskava määrab must-toonekure kaitseks eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused kuni aastani 2013. Peamine eesmärk on tagada liigi säilimine Eestis vähemalt praeguse arvukuse (80 paari) tasemel.
Must-toonekurg eelistab elada metsaga kaetud kohtades, kus on vooluveekogusid. Peamiselt keskendubki kava must-toonekure elupaikade kaitsele, hooldusele ning seirele. Seejuures on oluline tagada pesapaikade ümbruses (kuni 20 km raadiuses) veekogude mitmekesisus, ja seda nii vihmasel kui ka põuasel suvel. Toitumisalade säilimiseks on vaja võsast puhastada ojade ja väiksemate jõgede luhad, seda eriti juhul, kui seal on varem heina niidetud. Samuti tuleb korras hoida kraavide kaldad. See kõik võimaldab must-toonekurgedel veekogudel ja luhatiikidel saaki püüda, sinna maanduda ja turvaliselt lendu tõusta.
Kuna meie must-toonekured talvituvad mujal, on oluline teada sedagi, mis toimub nende talvitusaladel. Eesti teeb must-toonekure kaitseks ka rahvusvahelist koostööd.
Must-toonekure kaitse jätkukava kuni 2013. aastani koostas MTÜ Kotkaklubi EAGLELIFE projekti raames.
Vaata lisaks http://www.envir.ee/1688.
Must-toonekurg (Ciconia Nigra L.) kuulub Eestis kõige rangemasse, I kaitsekategooriasse, mille kõik isendid ja nende pesitsuspaigad on riikliku kaitse all.
Euraasias on must-toonekurg levinud suurel territooriumil Atlandi rannikust kuni Vaikse ookeani rannikuni. Levikuala põhjapiiriks jääb Peterburi läbiv laiusjoon ja lõunapiiriks Vahemere põhjakallast tähistavad laiuskraadid. Lisaks esineb seda liiki Pürenee poolsaarel ning Lõuna-Aafrikas. Paraku on ta kas vähearvukas pesitseja või hoopiski haruldane. Ka Ida-Euroopas, kus asub üle poole Euroopa asurkonnast, on arvukus langemas, sest asurkondi ohustavad nii metsade aktiivne majandamine kui ka maaparandus.
Äsjakinnitatud tegevuskava määrab must-toonekure kaitseks eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused kuni aastani 2013. Peamine eesmärk on tagada liigi säilimine Eestis vähemalt praeguse arvukuse (80 paari) tasemel.
Must-toonekurg eelistab elada metsaga kaetud kohtades, kus on vooluveekogusid. Peamiselt keskendubki kava must-toonekure elupaikade kaitsele, hooldusele ning seirele. Seejuures on oluline tagada pesapaikade ümbruses (kuni 20 km raadiuses) veekogude mitmekesisus, ja seda nii vihmasel kui ka põuasel suvel. Toitumisalade säilimiseks on vaja võsast puhastada ojade ja väiksemate jõgede luhad, seda eriti juhul, kui seal on varem heina niidetud. Samuti tuleb korras hoida kraavide kaldad. See kõik võimaldab must-toonekurgedel veekogudel ja luhatiikidel saaki püüda, sinna maanduda ja turvaliselt lendu tõusta.
Kuna meie must-toonekured talvituvad mujal, on oluline teada sedagi, mis toimub nende talvitusaladel. Eesti teeb must-toonekure kaitseks ka rahvusvahelist koostööd.
Must-toonekure kaitse jätkukava kuni 2013. aastani koostas MTÜ Kotkaklubi EAGLELIFE projekti raames.
Vaata lisaks http://www.envir.ee/1688.
02.09. Keskkonnaminister moodustas ebaseadusliku kalapüügi ohjamiseks töögrupi
31.08. Elurikkus ootab ülesjoonistamist
27.08. Sügisese püügihooaja algus Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lükkub edasi
26.08. Valitsus täpsustas jäätmeluba vajavaid tegevusvaldkondi
24.08. Signaalvähk toob kalapüügikeelu Riksu ojas ja järves
13.08. Eesti mereteadlased uurivad gaasijuhtme rajamise mõju Soome lahele
10.08. Algas Eesti–Vene ühisekspeditsioon Peipsi järvel
03.08. Nabala karstialale kavandatakse täiendavaid uurimistöid
03.08. Kaitse alla võeti 30 merikotka pesapaika















