Valitsus on vastavalt Eesti konkurentsivõime kavale 2009-2011 seadnud eesmärgiks suurendada T&A kulutusi kiiremas tempos ja jõuda 2011. aastaks avaliku sektori T&A kulutustega tasemele 1,3% SKPst, mis omakorda loob eeldused erasektori kulutuste kiiremaks kasvuks. Teaduse rahastamise kasv ongi olnud viimase viie aasta jooksul erasektoris palju kiirem kui avalikus sektoris. Ühelt poolt viitab see ettevõtjate üha suuremale huvile teadus- ja arendustegevuse vastu ning teiselt poolt seda tegevust soodustavate riigipoolsete meetmete efektiivsele ning tasakaalukale rakendamisele.

2009. aasta möödus suuremahuliste tõukefondide meetmete ettevalmistamise ja rakendamise tähe all. Lisaks varasematele meetmetele nagu T&A infrastruktuuri arendamine ning teaduse tippkeskused, ettevõtluse ja innovatsiooni toetamine, on käivitunud mitmed inimressursi arendamise meetmed (näit. teadlasmobiilsuse programm Mobilitas, doktoriõppe ja rahvusvahelistumise programm „DoRa“, doktorikoolid, teaduse populariseerimise programm „TeaMe“), kaks kolmest T&A aparatuuri kaasajastamise meetmest (lisaks elektroonilise teadusinformatsiooni programm „E-teadusinfo“), valminud on esimesed ehitusobjektid. Ettevõtjatele suunatud meetmetest avati innovatsiooniosakute programm ning katse- ja pooltööstuslike laborite toetusskeem.

Ettevõtete, teadus- ja haridusasutuste ning teiste ettevõtlust toetavate organisatsioonide üha tugevam soov ja valmisolek koostööd teha näitab seda, et väga oluline on riigi poolt panustada koostööd soodustava keskkonna loomisele ning toetada nii siseriiklike kui piiriüleste koostööprojektide tegevusi. Samal ajal tuleb analüüsida Euroopa Teadusruumi arengute (sh teadlaste mobiilsuse ja piiriülese koostööga, teadmiste vaba liikumise, monitooringu, evalveerimise ja kosmosepoliitikaga seotud teemade) võimalikke mõjusid Eesti teaduspoliitikale ja –korraldusele ning jagada ülesandeid kavandatavate tegevuste koordineerimiseks Eestis.

Mitmed teaduspoliitilised eesmärgid ja tegevused on pikema ning püsivama iseloomuga kui strateegia ajaline piir – näiteks T&A infrastruktuuripoliitika kavandamine ja rakendamine, teaduskoostöö rahvusvahelistumise tegevused, Euroopa Teadusruumi arenguga seotud algatused jne. Kõige sobivam koht pikemaajalist kavandamist jätkata on TA&I strateegia rakendusplaan.

Vaatamata rahastamise kiirele kasvule ja teadlaste ning inseneride arvu ja ealise koosseisu paranemisele ei ole avaliku sektori T&A personali arvukus kasvanud piisavalt, sest teadustöötajate madalad palgad pole olnud tööturul konkurentsivõimelised. Riigieelarve kujundamisel on oluline suurendada või vähemalt säästa teadlaste palka, et luua atraktiivsed tingimused andekatele inimestele.