Kuigi biotehnoloogia kui riiklikult prioriteetse võtmevaldkonna rahastamine on olnud märkimisväärne kogu viimase kümnendi jooksul, toob riikliku programmi rakendamine kaasa mitmeid kvalitatiivseid muutusi sektori arengus.

Tegevuskava keskendub tähtsaimate arendusvaldkondade tugevdamisele. Rahvusvahelise konsultatsioonifirma Ernst & Young poolt hiljuti läbi viidud uuringu põhjal hinnati kõige perspektiivikamate biotehnoloogia arendussuundadena Eestis tervistava toimega toitude valmistamist, toiduainetehnoloogiate väljatöötamist, meditsiinidiagnostikat ning eelkliinilist ravimiarendust.

Uuringu projektijuhi Tauno Olju sõnul oli Eesti ettevõtete ja teadlaste tase kohati väga muljetavaldav. „Mitmetes valdkondades on meie teadlased ja biotehnoloogia ettevõtted maailmas absoluutselt tipptasemel. Selle teadus- ja arenduspotentsiaali senisest laiem rakendamine traditsioonilistes tööstusharudes, nagu näiteks toiduainete tootmine, looks head eeldused Eesti ekspordi suurendamiseks“.

Lisaks on muutunud biotehnoloogia toetamisega seotud rõhud. Kui varasematel aastatel rajati moodsaid laboreid ja soetati seadmeid, siis programmi keskmes on hoopis turulähedasemad tegevused, nagu tootearendus toiduainetööstuses või eksporditurgude ja turunduskanalite leidmine biomeditsiini valdkonnas.

Üheks eesmärgiks on ka biotehnoloogiarakenduste laiaulatuslikum kasutuselevõtt Eesti traditsioonilistes tööstusharudes tootlikkuse ja lisandväärtuse suurendamiseks, millele aitab eelkõige kaasa mujal maailmas kasutatavate biotehnoloogiate sissetoomise toetamine.

Biotehnoloogiaprogramm tugineb koordineeritud koostööle ministeeriumite, teadusasutuste ja ettevõtlusliitude vahel, mis võimaldab töötada välja kompleksseid lahendusi, suunata läbimõeldult biotehnoloogiavaldkonna arengut kõrgharidus-, teadus- ja ettevõtlussektoris,  kasutada efektiivselt eurovahendeid ning otsida aktiivselt juurde täiendavaid finantseerimisallikaid.