Seagripist ja vaktsineerimisest - Seagripi teemadel mõtiskleb Toomas Trapido: "Ma kutsun üles viivitamatult kasutusele võtma seaduslikke vahendeid ja sellesse kaasa tõmmata ka kodanikke kinnitamaks valjuhäälselt järgmist, et mitte ühtegi isikut meie riigis ei tohi sunniviisiliselt vaktsineerida, ja neid, kes on lasknud end vabatahtlikult vaktsineerida, ei tohi ilma jätta nende õigusest esitada kaebus ja saada kompensatsiooni (üksikisikud või nende perekond), kui vaktsiin on põhjustanud nende haigestumise või surma."

Kilpnäärmehaigused ei hüüa tulles - Järsk kaalukasv (või -kaotus) ning tsüklihäired võivad viidata kilpnäärme üle- või alatalitusele, mis on üks levinumaid kilpnäärmehaigusi. Kuigi talitusehäire võib oluliselt mõjutada ainevahetust, on selle ravi tõhus ning lihtne.

Jäätmete sorteerimine - 2008. aasta oli eestimaalaste jaoks prügi vallas ärkamise aasta – prügi sorteerimine muutus kohustuslikuks ja toimus ka vabatahtlike kampaania „Teeme ära 2008“. Ent endiselt on inimesi, kelle jaoks prügi sorteerimine on keeruline. Seda näitas ka suur huvi Bioneeri koostatud prügi sorteerimise tabeli vastu.

Miks kilekottide kasutamine on probleem? - Oletagem, et tavaline pereema läheb toidupoodi. Ta ostab igapäevast sööki - leiba, saia, kilo kartulit, tüki liha ja kaks pakki piima. Ei midagi erilist ju. Aga neid ostusid ühendab üks ühine tegur – kilekotid. Leib ja sai juba on pakendatud. Liha satub kilekotti lihaletis. Kartulivaliku pakendab pereema. Piim jõuab plastikkotti kassas. Ja kui endal kotti kaasas ei ole, siis tuleb ka toidu transportimiseks kilekott soetada. Kuus kilekotti ja ainult pooleldi täis korv – see ongi tarbimisühiskonna igapäev. 

10 viisi, kuidas muuta oma hügieeniharjumused keskkonnasõbralikumaks - Lugege Bioneerist, kuidas muuta isiklikud hügieeniharjumused keskkonnasõbralikumaks.  

Vaikse ookeani prügisaare pindala suureneb jõudsalt - Maailma suurim prügimägi ei asu sugugi mõne hiigellinna külje all, vaid laiub hoopis Vaikses ookeanis. Tegemist on aktiivselt suureneva prügikogumiga. Pudelikorgid, kodukeemia taara, pesukorvid, toidunõud, mänguasjad ja kilekotid - need kõigest mõned üksikud näited asjadest mis ookeaniavarustes ujuvad.

Kuidas pesta seebita? - Looduslähedasele inimesele ei ole ammu enam uudis, et kõik see, mida endale peale määrime, imbub läbi naha vereringesse ja avaldab kas positiivset või negatiivset mõju närvisüsteemile.

Maailmalõpp 21.12.2012 – hirmu pealt teeniv äri - Üha rohkem hakkame lähiajal kuulma katastroofidest, mis peaksid tabama Maad 21. detsembril 2012. Põhjuseks on see, et rohkem kui kunagi varem on kõikvõimalikud ennustajad, ufoloogid, paranormaalsete sündmuste seletajad ühel meelel valinud välja just selle kuupäeva. Lisaks lubavad arenenud kommunikatsioonivahendid kampaaniaid varasemast tunduvalt efektiivsemalt läbi viia. Globaalse majanduslanguse perioodil on 21.12.2012 ka geniaalne võimalus äri tegemiseks. Paratamatult tekivad kaasaelajad ja uskujad, keda ka Eestis on juba üksjagu.

Mida tasub teada erinevatest suhkrutest - Levinud on teadmine, et valge suhkur pole tervisele kasulik ning selle asemel võiks tarvitada pigem pruuni suhkrut. Suhkrut ei tuleks valida siiski mitte värvi, vaid hoopis töötlemisaste järgi - siirupi või melassiga saab pruuniks värvida ka nn. valge suhkru - see aga ei muuda rafineeritud valget suhkrut veel tervislikuks. Kuidas aga erinevatel suhkrutel vahet teha ning neist see õige välja valida? 

Mida võiks teada toiduõlidest - 80-90-ndatel võimust võtnud arvamus, et “rasvad on kahjulikud ja teevad paksuks” hakkab tänseks õnneks taanduma. Tervisliku toitumise ja kaalulangetamise märksõnaks ei ole enam “rasvavaba”, vaid “tervislikud rasvad”. Kaasaegsed tervisliku toitumise teooriad ei keskendu rasva vähendamisele menüüs, vaid loomsete rasvade  ja kahjulike taimsete rasvade asendamisele tervislike taimsete rasvadega.

LEVINUD EKSIARVAMUSED: 7 huvitavat fakti joogivee kohta - Bioneer kirjutab joogiveega seotud eksiarvamustest.

Kodus jogurtit teha on imelihtne! - Ise tehes saab puhta ja lisanditeta jogurti, mis valmistatuna maapiimast võib olla  ka pastöriseerimata kujul.

E-ained toidus - Üha rohkem eestlasi on hakanud hoolima oma tervisest, hinnates sealjuures kvaliteetset ja puhast toitu. Tehes valiku mahekauba kasuks, saab kindel olla, et vilju on kasvatatud ilma taimekaitsevahenditeta ning valmistoodetesse pole lisatud kunstlikke E-aineid. Tihti tuleb aga valik teha suurpoodides müüdavate toodete seast, milles paratamatult leidub E-aineid. Alljärgnevalt leiad vastused küsimustele - millised on toidu lisaained, miks neid toitudesse lisatakse ning milliseid lisaaineid tervislik toituja kindlasti vältima peaks.

Kas teie ostate banaane? - Järgmine kord, kui seisate banaanileti ees, et uut kobarat osta, peatuge hetkeks ja mõelge, mis on selle maitsva suutäie hind? Orjatööjõu kasutamine? Vähki haigestumine? Rikutud keskkond? Lugege, vaadake ja mõelge kaasa.

Nipid säästvamaks tarbimiseks - I osa - Bioneer toob lugejateni mõned nipid, kuidas muuta enda igapäevased tarbimisharjumused säästlikumaks.

Mis on armastus? - Sellel on palju esinemisvorme ja samavõrd varjatud nägusid. Selle nimi on armastus. Praktiline, päevast päeva meie kõrval kõndiv, pisiasjadesse ja rutiini peidetud armastus on see, mis teeb elu väärtuslikuks. Ennast armastades oled võimeline ise oma elu kujundama ning sul pole vaja välist tuge mingite tehnikate või õpetajate näol. Iseendaga sõbraks saamine loob koheselt võimaluse ka teisi armastama hakata. Need mõtted on paljudele väga tuttavad, lausa banaalsuseni ülekorratud tõed. Me teame neid trükisõnast või filmilindilt ja neid on tuttav nentida, kuid sageli väga raske tegelikkuseks vormida.

Nipid säästvamaks tarbimiseks – III osa - Bioneer toob lugejateni mõned nipid, kuidas muuta enda igapäevased tarbimisharjumused säästlikumaks.

Nipid säästvamaks tarbimiseks - II osa - Bioneer toob lugejateni mõned nipid, kuidas muuta enda igapäevased tarbimisharjumused säästlikumaks.

Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid - Meie planeeti katab gaasiline atmosfäär, mis kaitseb elusloodust maaväliste mõjude eest ning koos ookeanidega hoiab Maa temperatuuri meile sobivas vahemikus, säilitades osa sellest energiast, mis Päikeselt Maani jõuab. Ilma atmosfäärita oleks Maa keskmine temperatuur umbes -18°C, kuid selle asemel on meil suhteliselt meeldiv keskmine 14,4°C. Ilma kasvuhoonegaasideta jahtuks öö jooksul planeet selliste külmakraadideni, et elu meile tuttavas tähenduses ei oleks siin võimalik. Päeva jooksul soojenenud atmosfäär hoiab küllaltki kõrget temperatuuri kuni järgmise päikesetõusuni, tagades seeläbi enamvähem ühtlase ning eluks sobiliku temperatuuri.

TARBIMISE AJALOOST: Naiste hügieenitooted - Meid ümbritsevad asjad on olnud alati seda nägu ja tegu, milline on olnud nende eksisteerimise hetk ajas. Nende esemete ajalugu, mis näitasid staatust, ilu või sõjalist võimekust, on olnud hästi jälgitav. Võtkem kasvõi auto – peaaegu igaüks meist on vähemalt pildi pealt näinud, milline oli auto vanasti. Samas mõned üldlevinud ja möödapääsmatud abivahendid on arenenud saladuseloori varjus ja nendest ei kiputa siiani rääkima. Järgnevas loos saate teada, kuidas on naised erinevatel aegadel hakkama saanud „nendel päevadel“, millest kunagi ei kõneldud.

Alba Maria: Maailm on muutuste lävel - Alba Maria on šamaan, vaimne meister ja psühholoog, kes ühendab šamaanluse õpetuse ning praktika enesearendamise- ja eneseavastamise-protsessidega. 17 aastat tagasi rajas ta Salvadori lähedal Brasiilias ökokogukonna Terra Mirim (www.terramirim.org.br). 13. juulil sai Rocca al Mare koolis Tallinnas teoks avalik kohtumine Eestit külastanud Alba Mariaga. Toimus nn jagamise ring, kus inimesed said Alba Marialt erinevaid küsimusi küsida. Üritus lõppes ühise laulmisega. Bioneer toob oma lugejateni valiku räägitud teemadest.

Äädikas koduse abivahendina - Äädikat tunti juba antiikajal. Tollal valmistati seda peamiselt viinamarjaveinist, kuid ka  käärinud õuna- või pirnimahlast ning sellega maitsestati toite, pruuliti jooke, hapendati ja ka raviti. Nüüdisaja tarbijatel on valida kas tööstuslikult toodetud 30–80% kangusega sünteetilise äädikaessentsi või mikrobioloogiliselt valmistatud äädika vahel. Äädikhappe 3–6%-list vesilahust nimetatakse äädikaks. Seekord räägib Bioneer äädika vähemlevinud kasutusviisidest.

Juuste värvimine taimsete toonijatega - Selle kirjatüki mõte on aidata inimestel otsustada, kas hakata oma juukseid henna ja muude taimsete toonijatega värvima või mitte. Meil siiani leviva väga mitmekesise ja värvika info valguses on raske otsustada. Eriti keeruline on see internetiajastul, mil paari inimese kogemus mõnes foorumis segatakse kokku varemkuuldud linnalegendide, kuskilt kuuldud info, kellegi “sõbranna tädipoja naise juustega juhtunud kohutava loo”, väga usaldusväärse ja professionaalse salongijuuksuri arvamuse, ebaadekvaatselt tõlgitud või vahendatud tooteinfo ja muu raskesti kontrollitava teabega. Tulemus on, et mõne konkreetse üksikjuhtumi põhjal tekkinud segasevõitu info aetakse veel segasemaks, see üldistatakse kogu teemale ning lõpuks hakkab see elama iseseisvat elu.

Kuidas vabaneda soovimatutest lõhnadest köögis? - Lõhn on ainete omadus kutsuda meis esile lõhnaaistinguid. Kõigel siin maailmas on väidetavalt lõhn, aga inimene päris kõiki lõhnu lihtsalt ei tunne. Üks koht, kus inimene tihti lõhnadega kokku puutub, on köök ja sellel on ka oma põhjus. Nimelt tunnevad inimesed soojas ruumis lõhnu paremini ja köök seda enamasti on. Täna Bioneer räägibki, kuidas köögis tekkivatest lõhnadest keskkonnahoidlikult vabaneda.

Uue aja kristalsed lapsed - Kõik me oleme kuulnud veidrast lastetõust nimega „indigolapsed“. Teadmata, kust või miks selline sõna meie igapäevaleksikasse lekkis ning mida see täpselt tähendab, kasutame seda siiski üsna sageli, mõeldes sellest, kui tänuväärsest terminist, mille arvele võib alati kirjutada meie aja hukka läinud nooruse. Kuid kas olete kuulnud ka uue ajastu „kristall-lastest“ – täiuslikest väikestest inimolevustest, kes on tulnud meid õpetama ja päästma? Võib-olla on Teiegi perre salamisi siginenud mõni kristalsete sugemetega võsuke?