Mullu sügisel laekus märkimisväärselt palju taotlusi hundi tekitatud kahjude hüvitamiseks, kõige rohkem Jõgeva maakonnast (680 000 krooni ulatuses). Näiteks Palamuse vallas murdsid hundid septembri kahe nädala jooksul 93 lammast.

Looduskaitse bioloogi Tõnu Talvi sõnul väljendab kahjutaotluste geograafiline jaotumine huntide esinemissagedust ning nende loodusliku saagi  ning kariloomade kättesaadavust. “Hunt murrab seal, kus lihtsam, eriti poegade õpetamise perioodil. Samas jagab inimene loomadega sama eluruumi, mille head seisundit tippkiskjate esinemine vaid kinnitab. Inimene saab oma tegevust ja võetud vastutust mõistuse abil korraldada, metsloomal on aastatuhandete vältel väljakujunenud instinktid,” ütles Talvi.

Kiskjakahjude suurenemine peegeldab osaliselt ka inimese taandumist maapiirkondadest:  traditsiooniline talumaastik, hajaasustus ja igapäevane inimtegevus maal hääbub, samas üha suuremapealiseks kasvavad lambakarjad jäävad.

Seetõttu  peab oluliselt paranema ka omanikepoolne vastutus ja kasutusele võetud ennetusabinõud (karjamaade vahetus, aktiivsed hirmutid, loomad lauta, võrgud uude kohta jne). Omaniku poolt rakendatud ennetusabinõud on kahjutaotluste hüvitamise komisjonis kindlasti suure tähelepanu all.

Keskkonnaamet püüab kiskjate tekitatud kahjud menetleda ja välja maksta jaanuar jooksul.

Kui palju kõnealustest kahjudest põllumeestele välja makstakse, sõltub kehtestatud piirmääradest ja varasematel aastatel saadud vähese tähtsusega abist.

2008. aastal tekitatud loomakahjude puhul rahuldati 72 hüvitamistaotlust ning kahju hüvitati kokku 1,8 miljoni krooni eest. Ligi poole sellest summast moodustas rändlindude poolt tekitatud kahjude kompenseerimine ning ülejäänu kiskjate, hüljeste ning kotkaste kahjustuste hüvitamine ning kahjude ennetamine.

Liigid, kelle kahjustusi ja kahju ennetamist hüvitatakse, on vastavalt Euroopa Liidu Loodusdirektiivile ja Linnudirektiivile erilise looduskaitselise tähtsusega. Nende liikide säilitamine ja seotud probleemide lahendamine on Eesti riigi rahvusvaheline looduskaitseline vastutus.