Looduskaitseseaduse kohaselt kuulub väike-konnakotkas (Aquila pomarina) Eestis kõige rangemasse, I kaitsekategooriasse, mille kõik isendid ja nende pesitsuspaigad kuuluvad riigi kaitse alla.

Väike-konnakotka asurkond on meil praegu suhteliselt heas seisus, Eesti mandriosas pesitseb ca 500-600 paari. Väike-konnakotkaid võib sagedamini kohata Lõuna- ja Lääne-Eestis, sest Eesti asub selle liigi levila loodepiiril. Saartel pole seni pesitsemist tuvastatud. Väike-konnakotka asustusala pole suur - ta pesitseb vaid Kesk- ja Ida-Euroopas ning talvitub Lõuna-Aafrikas.

„Kui Eestis pole hetkel suuri ohte väike-konnakotkal paistmas, siis levila läänepiir on viimaste kümnenditega nihkunud järjest ida poole - sakslased ei saa kuigi kindlad olla, kas paarikümne aasta pärast neil seda liiki veel pesitseb,“ märkis üks tegevuskava koostajatest, kotkaekspert Urmas Sellis.

Väike-konnakotka tegevuskavas määratakse kaitse-eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused aastateks 2009-2013. Kaitsekorralduse eesmärk on tagada liigi säilimine Eestis vähemalt praeguse arvukuse tasemel. Lisaks keskendub kava väike-konnakotka elupaikade väljaselgitamisele, uuringutele, teavitustööle ning seirele.

Väike-konnakotkas on meie kotkastest enim inimesega harjunud. See liik on kohanenud elama mosaiikses põllumajandusmaastikus, kus pesitseda saab vanemates metsatukkades põldude ja heinamaade vahel. Pesitseva väike-konnakotkaste paari territooriumil võib olla väga erinevat maakasutust, kuid oluline on, et kogu territooriumil (umbes 2 km raadiuses pesast) ei viljeldaks monokultuuri.

Väike-konnakotka kaitse jätkukava 2009-2013 koostas kotkaklubi EAGLELIFE projekti raames.