Eesti E-tervise Sihtasutuse juhatuse liikme Madis Tiigi sõnul on täna andmeid patsientide kohta digiloos veel küll võrdlemisi vähe, kuid kindlasti suureneb terviseasutuste aktiivsus andmete sisestamisel lähitulevikus märkimisväärselt.

"Uute terviseasutuste liitumine Tervise infosüsteemiga hoogustus eriti 2009. aasta lõpus ja täna saadab andmeid infosüsteemi üle 260 terviseasutuse. Patsientide aktiivsuse ja seega ootuste kasvuga suureneb kindlasti ka arstide aktiivsus," ütleb Madis Tiik.

Patsiendiportaalis saab patsient tutvuda andmetega oma visiitidest, uuringutest, diagnoosidest jms, mis on kantud Tervise infosüsteemi alates terviseasutuse liitumisest süsteemiga. Samuti näeb patsient portaalis andmeid oma ravikindlustuse kohta ning saab volitada endale usaldusisikuid digiretsepti väljaostmiseks ja muudeks toiminguteks. Patsiendiportaalis saab ühtlasi anda nõusolekuid doonorluseks ja vereülekande teostamiseks ning tulevikus on patsiendiportaali kaudu võimalik ennast ka visiidile registreerida.

Tervise infosüsteem tõhustab ka arstide tööd. Raviarstile annab see kiire ülevaate patsiendi diagnoosidest ja ravimitest ning vajadusel on arstil võimalus võrrelda varem läbiviidud uuringuid viimaste tulemustega. Perearstile luuakse võimalus saada kiiresti tagasiside oma nimistu patsientide uuringute tulemustest või nende sattumisest kas kiirabisse või haiglasse. Isikustamata (anonüümsel) kujul saab tervise infosüsteemis olevaid andmeid kasutada statistikaks, arstiabi tõhustamiseks ja ravikvaliteedi hindamiseks ning teadusuuringuteks.

Kuna Tervise infosüsteemis olevad andmed on väga delikaatsed, on digiloo ülesehitamisel pööratud väga suurt rõhku süsteemi turvalisusele ja kaitsele nii võimalike rünnete eest kui ka andmete lekke eest. Madis Tiik ütleb, et seetõttu on ka Patsiendiportaali võimalik siseneda ainult ID-kaardi abil.