Kõige enam esitati KIKi taotlusi parkide korrastamiseks, kokku 22. Suuremalt jaolt on nende projektide näol tegemist vanade mõisaparkidega taastamise ja korrastustöödega. Mõisapargid on looduskaitse seisukohalt olulised elukeskkonnad nii mõnelegi looma- ja taimeliigile ning just sealt leiab Eesti mõistes haruldasi ja vanu puid. Hulganisti taotlusi esitati ka rannaniitude taastamise projektidele, millest paljud hõlmavad niitudel karjatatavate loomade soetamist.

Enam vähem võrdselt laekus taotlusi nii kohalikelt omavalitsustelt kui vabaühendustelt, kusjuures esimestelt ennekõike parkide korrastamiseks. Kõige aktiivsemad taotlejad on Saaremaa vabaühendused, kes esitasid erinevaid looduskaitse projekte 16.

ERFi toetust oli võimalik taotleda erinevatele tegevustele, mis aitavad kaasa looduse mitmekesisuse säilitamisele. Muuhulgas taastatakse ja hooldatakse kaitstavaid looduse üksikobjekte ja hooldatakse maastikke, piiratakse võõrliikide arvukust ning korrastatakse kaitsealuseid parke.

Taotluste laekumisele järgneb nende rahastamise nõuetele vastavuse kontroll ja hindamine, mille viib läbi sõltumatutest ekspertidest koosnev komisjon. Rahastusotsuseid on oodata hiliskevadeks.