Kahe kutselise kaluri ja ühe firma müüdud kalakogused olid nende püügipäevikutesse märgitud kogustest kordades suuremad. Sisuliselt oli tegemist tõendamata päritoluga kala müügiga, mis on kalapüügiseaduse järgi keelatud.

Möödunud aasta septembris ja oktoobris müüs üks nimetatud kaluritest kalakäitlusettevõttele 1711 kilo jõesilmu, samas näitasid Põllumajandusministeeriumile esitatud püügiandmed, et ta on püüdnud 240 kilo jõesilmu. Erinevus esmakokkuostu- ja püügiandmete vahel oli seega 1471 kilo.

Teine kalur müüs novembrikuus käitlejale esmakokkuostukviitungi järgi 605 kilo jõesilmu, püügipäevikusse oli aga märgitud 120 kilo silmu.

Kalapüügiseaduse nõudeid rikkus ka kalapüügiga tegelev osaühing, mis müüs kalakäitlusettevõtetele oktoobris kokku 1828 kilo jõesilmu, millest 1528 kilo puhul oli päritolu tõendamata.

Keskkonnainspektsioon määras seaduserikkujatele trahvid, mis ulatusid 3000 kroonist 9900 kroonini.

Selgusetu päritoluga jõesilmusid kokku ostnud ettevõtete suhtes uurimine jätkub.

Keskkonnainspektsioon teeb kalapüügijärelevalves tõhusat koostööd Põllumajandusministeeriumiga, kellel on kontrolliks vajalikud püügi- ja esmakokkuostuandmed. Andmete ristkontrollimisel on võimalik efektiivselt rikkumisi tuvastada ning tänu sellele kalandussektori tegevus korrastub.