Eile kogunes Põllumajandusministrile nõuandev Kalandusnõukogu, millele anti muuhulgas ülevaade Eesti seisukohtadest Euroopa kalanduspoliitika reformi osas. Kalanduspoliitika reform algas mullu kevadel ja suuremad arutelud sellel teemal algavad tänavu – reformi peaküsimuseks on, kuidas saavutada tasakaal püügivõimsuse ja kalavarude vahel. Eesti täidab traalpüügis antud eesmärgi järgmise aasta kevadeks.

Kalandusnõukogule tutvustati ka käesoleva aasta toetuste taotlemise ajakava – kokku toetatakse tänavu kalandussektorit läbi kümne meetme, millele kulub prognoosi järgi 287 miljonit krooni.

Kalandusnõukogus kiideti heaks ligi 60 miljoni krooni ulatuses projekte, mis on suunatud kalakoelmute uuringutele ja kalade kudemisvõimaluste taastamisele, teadus- ja arendusasutuste materiaaltehnilise baasi ajakohastamisele ja püügivahendite selektiivsuse tõstmisele. Plaanis on luua ka kalanduse info-, koolitus- ja nõuandekeskus.

Teiste teemade seas tutvustati elektroonilise püügiandmete esitamise süsteemi, mille edukal käivitamisel kaob andmete edastamine kalalaevalt paberkandjal.